750 miljardi eurose abipaketiga mindi liiale, eelarve defitsiiti harrastavad ja suure võlakoormusega riigid tuleks hoopis eurotsoonist välja visata, arvab Tartu ülikoolis töötav majandusteadlane Jüri Sepp.
"Praegu on raske midagi konkreetselt rääkida, kuid mulle tundub, et abipoolega minnakse liiale. Finantsdistsipliini järgimisega peaks olema rangem. Kes finantsdistsipliini hoidmisega hakkama ei saa, neil tuleks eurotsoonist lahkuda ja katsuda omaette hakkama saada," kommenteeris Sepp rahandusministrite kokkulepet eurot ühiselt vee peal hoida.
"Finantsturud ja börsid reageerivad ikka uudistele. Samas, kas kriisifond oli rahandusministrite idee või juba otsus? Ma ei taha kedagi börsiga manipuleerimises süüdistada, kuid kui see (abipakett – toim) oli vaid idee, on selle mõju ka üks sikksakk börsiliikumistes," arutles Sepp.
Majandusteadlane märkis, et Eesti ei saa omale niisama lihtsalt väliseid kohustusi juurde võtta. "Kõik riigid peavad vastavalt oma siseriiklikele protsessidele seisukoha võtma, otsus peab parlamendist läbi käima. Arvestades, kui kaua Lissaboni leppe ratifitseerimisega läks, võtab see kindlasti üsna kaua aega," selgitas Sepp.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kui paljud riigid finantskriisi reguleerimist puudutavaid seadusi vastu võtnud on ja kas need seadused on siseriiklikuks puhuks või kasutatavad ka välise finantskriisi reguleerimiseks, ei osanud Sepp öelda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Isamaa ja Res Publica Liidu juht Mart Laar lubas suveks habeme maha ajada, kui Euroopa Komisjon otsustab Eestile eurotsooniga liitumise keelata.
Kui kestlikkusest räägitakse sageli suurte eesmärkide ja kaugete tähtaegade kaudu, siis ABB Eesti vaatab teemat praktilisemalt. Jüri tehnoloogialinnakus mõõdetakse tulemusi megavatt-tundides, CO2 tonnides, elektriautode arvus ja töötajate heaoluga seotud näitajates. Viimase kümne aasta jooksul on ettevõte investeerinud Eestisse üle 60 miljoni euro ning teinud rea samme, mille eesmärk ei ole ainult keskkonnamõju vähendamine, vaid ka töökindlama, tõhusama ja hoolivama organisatsiooni loomine.