16 eurotsooni kuuluva riigi juhid kiitsid öösel vastu 8. maid heaks kriisivastase fondi loomise, mis peaks pehmendama valitsusvõlgade kasvamise mõjusid pehmendama, kirjutas Wall Street Journal.
Konkreetsete meetmete väljatöötamiseks läheb juba esmaspäeval, 10. mail.
Hetkel pole veel selge, millistest allikatest kriisifondi rahastatakse. Üheks rahastajaks võib olla Euroopa Komisjon. Teise võimalusena nähakse seda, et Euroopa Keskpank ostab eurotsooni valitsuste võlakirjad ära.
Uudisteagentuuri AFP andmetel ulatub kriisifondi maht 70 miljardi euroni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
16 eurotsooni riigist pole valitsussektori võlakoormuse ja riigieelarve defitsiidiga hädas mitte üksnes Kreeka, vaid tervelt 13 riiki.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi osaleb pühapäevasel Euroopa Liidu rahandusministrite kriisikohtumisel.
ERGO pensionifonid on riskipositsioonide suurendamise peatanud kuni olukorra selginemiseni, Kreeka võlakirju seal ei ole, ütles ERGO pensionifondide fondijuht Siim Valner Äripäevale.
Soome rahandusminister nõuab Brüsselis toimuval erakorralisel nõupidamisel rangeid sanktsioone riikidele, mis astuvad riigieelarve defitsiidi normidest üle, kirjutas dp.ru.
Kui kestlikkusest räägitakse sageli suurte eesmärkide ja kaugete tähtaegade kaudu, siis ABB Eesti vaatab teemat praktilisemalt. Jüri tehnoloogialinnakus mõõdetakse tulemusi megavatt-tundides, CO2 tonnides, elektriautode arvus ja töötajate heaoluga seotud näitajates. Viimase kümne aasta jooksul on ettevõte investeerinud Eestisse üle 60 miljoni euro ning teinud rea samme, mille eesmärk ei ole ainult keskkonnamõju vähendamine, vaid ka töökindlama, tõhusama ja hoolivama organisatsiooni loomine.