Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa liidrid andsid kriisifondile heakskiidu
16 eurotsooni kuuluva riigi juhid kiitsid öösel vastu 8. maid heaks kriisivastase fondi loomise, mis peaks pehmendama valitsusvõlgade kasvamise mõjusid pehmendama, kirjutas Wall Street Journal.
Konkreetsete meetmete väljatöötamiseks läheb juba esmaspäeval, 10. mail.
Hetkel pole veel selge, millistest allikatest kriisifondi rahastatakse. Üheks rahastajaks võib olla Euroopa Komisjon. Teise võimalusena nähakse seda, et Euroopa Keskpank ostab eurotsooni valitsuste võlakirjad ära.
Uudisteagentuuri AFP andmetel ulatub kriisifondi maht 70 miljardi euroni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
16 eurotsooni riigist pole valitsussektori võlakoormuse ja riigieelarve defitsiidiga hädas mitte üksnes Kreeka, vaid tervelt 13 riiki.
ERGO pensionifonid on riskipositsioonide suurendamise peatanud kuni olukorra selginemiseni, Kreeka võlakirju seal ei ole, ütles ERGO pensionifondide fondijuht Siim Valner Äripäevale.
Soome rahandusminister nõuab Brüsselis toimuval erakorralisel nõupidamisel rangeid sanktsioone riikidele, mis astuvad riigieelarve defitsiidi normidest üle, kirjutas dp.ru.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.