Täna avaldatud Euroopa Komisjoni kevadisest majandusprognoosist nähtub, et euroalal pole ühtegi riiki, mis tänavu või tuleval aastal suudaks mahutada oma eelarvedefitsiidi nõutud 3%-se ülempiiri alla SKPst.
Suurim patustaja on Iirimaa, kus eelarvedefitsiit ületab tänavu normi pea neljakordselt – prognoosi järgi on defitsiit 11,7%. Järgnevad Hispaania 9,8% ja Kreeka 9,3%ga – Portugalile prognoositakse defitsiidiks 8,5% SKPst.
8%-ne defitsiit on euroala suurtest riikidest ka Prantsusmaal, Saksamaa on normist hälbes kahe protsendipunktiga.
Kõige lähemal on normile Luksemburg ja Soome, kus eelarvedefitsiiti prognoositakse vastavalt 3,5% ja 3,8% SKPst.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Euroalalt väljas täidavad eelarvekriteeriumi Rootsi (-2,1%), Eesti (-2,4%) ja Bulgaaria (-2,8).
Võlakriteeriumi, kus ülempiiriks on seatud 60% SKPst, täidavad vaid Sloveenia, Slovakkia ja Soome. Kreeka defitsiit paisub tänavu 124%-le SKPst ning Itaalia defitsiit 118,2%-le SKPst. Napilt jääb 100% piiri alla Belgia.
Saksamaal prognoositakse võla kasvu 78,8%le ning Prantsusmaal 83,6%-le SKPst.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna avaldatud kevadises majandusprognoosis on Euroopa Komisjon Euroopa majandusväljavaadete osas sügisest optimistlikum, kuid hoiatab samas, et toibumine on ebakindel ning sõltuv mitmetest teguritest – näiteks riigivõlakirjade turul praegu kohuvatest pingetest ning tööpuuduse leevenemisest.
Reitinguagentuur Moody’s teatas täna, et võtab Portugali vaatluse alla võimalikuks reitingukärpeks, kuna kiduv majandus muudab eelarvedefitsiidi kärpimise keeruliseks.
Saksamaa kantsler Angela Merkel palus täna riigi parlamendilt toetust Kreeka abilaenule, vannutades, et kaalul on kogu Euroopa tulevik ning Saksamaa tulevik Euroopas, vahendas Financial Times.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.