Kreeka kriis kimbutab teisi riike

Järsu reaktsiooni tingis reitinguagentuuri S&P teisipäeva õhtul teada antud otsus jätta euroala riik Kreeka ilma investeerimisjärgu reitingust koos hoiatusega, et Kreeka võlakirjadesse investeerinud riskivad kuni 70% oma rahast kaotada. Seda juhul, kui Kreeka ei suuda ühel hetkel enam võlgu maksta.

Lisaks kärpis S&P teisipäeval Portugali reitingut. Eile õhtul teatas S&P ka Hispaania reitingu kärpimisest ühe pügala võrra, tasemele AA. Turud pelgavad, et Euroopa Liidu otsustamatus ja Kreeka abipaketi viibimine viib võlakriisi euroalal kontrolli alt välja.

Kreeka abipaketi üle pidasid Saksamaa parlamendi liikmetega eile kõnelusi IMFi juht Dominique Strauss-Kahn ning Euroopa Keskpanga juht Jean Claude Trichet. Pärast kohtumist teatas Saksamaa roheliste parlamendisaadik Jürgen Trittin, et Kreeka tegelik abivajadus on 120 miljardit eurot. "ELi ja IMFi kokku lepitud 45 miljardi euro suurune abipakett on alles algus," ütles Trittin.

Kreeka kaheaastastelt riigivõlakirjadelt nõudsid investorid eile tootlust juba 25%, edestades Argentinat ja Venezuelat, ning Kreeka kümneaastaste võlakirjade vahe Saksa võlakirjadega kärises rohkem kui 8 protsendipunktile. Kreeka võimaliku maksejõuetuse hind (CDS) hüppas enam kui 900 baaspunktile ning rekordtasemele kerkisid ka Hispaania ja Portugali riskihinded. Euro kauples USA dollari suhtes eile aasta madalaimal tasemel.

Kreeka seis pole euro usalduskriis

Columbia ülikooli professori Robert Mundelli sõnul on Kreeka kriis eelarveprobleem, mitte usalduskriis euro vastu.

"See ei ole euro probleem, euro on olnud väga hea lahendus," ütles Mundell eile agentuurile Bloomberg. "See on defitsiidi ja võla probleem."

Mundell on tuntud optimaalse valuutaliidu teooria autorina, teoorial on oluline osa Euroopa ühisraha loomisel.

Mundelli sõnul tuleb Kreeka abipaketile lisada tingimused, mis seaks igaks aastaks eesmärgid võlgade vähendamiseks. Alternatiiv on restruktureerimine.

Küsimusele, kas Kreeka peaks euroalalt lahkuma, kui riik oma võlgadega enam toime ei tule, vastas Mundell, et see ei oleks hea lahendus, kuna Prantsusmaa ja Saksamaa pankadel on väga palju Kreeka riigi võlakirju. Saksamaa lahkumine rahaliidust oleks aga Mundelli sõnul katastroof kogu Euroopale.

number triljonit krooni võivad kaotada Kreeka võlakirjadesse investeerinud, kui Kreeka oma võlgadega toime ei tule. miljardit eurot on Kreeka tegelik abivajadus, selgus eile Saksamaa parlamendisaadikute ja IMFi juhi kohtumisel. Seda on pea kolm korda enam kui algselt nimetatud 45 miljardit eurot.

3,1

120

tasub teada

Euroopa lahendus laseb end oodata

Kreeka hädad algasid juba läinud aasta sügisel, kuid euroala riigid ikka alles arutavad abipaketi suurust, tingimusi ja seaduslikkustEile ütles Euroopa Ülemkogu juht Herman Van Rompuy, et 10. mai paiku toimuval tippkohtumisel otsustavad euroala riigid abipaketist raha väljamaksmise korra19. mail vajab Kreeka laenude jaoks 8,5 mld eurotKõige rohkem on Kreeka riigi võlakirju Prantsusmaa ja Saksamaa pankadel, vastavalt 65,9 miljardi ja 37,8 miljardi euro eestKreeka reitingu langetamist põhjendas S&P sellega, et suure võlakoorma rahastamise risk kasvab valitsuse säästukavast hoolimata.