Eesti Pank: kasvu taastumine on alanud

Pikema perioodi vältel aitab inflatsioonisurvet leevendada asjaolu, et kuigi Eesti suhteline tulutase on märgatavalt vähenenud, ei ole suhteline hinnatase eriti muutunud. Senine palgalangus on hüviste hindu vaid vähesel määral langetanud. Kõige enam ohustab inflatsioonitaset toormehindade tõus maailmaturul, mis avaldab Eesti inflatsioonile suuremat mõju kui arenenumates riikides. Võrreldes sügisega eeldame kevadprognoosis sel aastal suuremat tarbijahindade tõusu, mis tuleneb täiendavatest administratiivsetest sammudest, kõrgemast naftahinnast ja muudest välismajanduse teguritest. Võrreldes kiire kasvu aastatega jääb inflatsioon siiski madalaks. Survet hinnatõusuks vähendab nõrk sisenõudlus ja suur hulk kasutuseta seisvaid tootmissisendeid. Kuna hinnakasv võib takistada majanduse taastumist, on lähiaastatel varasemast veelgi olulisem vähendada administratiivsetest sammudest tingitud inflatsiooni ning piirata ühekordsete hinnatõusude ülekandumist teistesse hindadesse.

Valitsussektor peab lähiaastatel jätkama eelarvepositsiooni parandamist. Valitsuse otsustav tegevus 2009. aastal peatas koondeelarve tasakaalu halvenemise. Valitsuse siht saavutada 2013. aastaks taas eelarve ülejääk on igati otstarbekas, kuid Eesti Panga prognoosi kohaselt ei taga üksnes majanduse taastumine iseeneslikku puudujäägist vabanemist. Selleks on vaja võtta lisameetmeid, eriti arvestades ajutise mõjuga eelarvemeetmete lõpulejõudmist. Pidades silmas viimastel aastatel oluliselt suurenenud maksukoormust, tuleks muudele meetmetele eelistada kulude kokkuhoidu. Kõige lihtsam oleks näiteks kulutase külmutada.