„Kui Kreeka saab abi enne valimisi, võib Merkel sattuda ebamugavasse debatti, kus valijad küsivad, miks Kreeka jaoks raha on, aga nende jaoks mitte,“ ütles lehele Berlini vaba ülikooli poliitikateadlane Gero Neugebauer.
Pühapäeval teada antud Kreeka abipaketi tingimused tekitasid Saksamaal nurinat, et Merkel on survele järele andnud. Teisipäeval ilmunud juhtkirjas nimetas päevaleht Frankfurter Allgemeine valeks väiteid, et Saksamaa Kreekat ei subsideeri.
Pühapäeval rõhutas Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn, et võimalikul abilaenul puudub toetuselement. Samas antakse Kreekale vajadusel laenu turuintressist soodsama intressiga, 5%ga.
Kreeka kordab, et ei vaja praegu abipaketti, kuhu euroala riigid on valmis panustama 30 miljardit eurot, millele lisanduks veel ca 15 miljardit eurot Rahvusvaheliselt Valuutafondilt. Paljud vaatlejad on siiski seda meelt, et Kreeka üksi eelarvet kärpides ja makse tõstes võlakoorma alt välja ei rabele.
Saksamaa osalus paketis oleks ca 8,4 miljardit eurot – enam kui 100 eurot iga sakslase kohta.
Kreeka abipaketi pärast on Merkelit kritiseerinud opositsioonis olevad Sotsiaaldemokraadid, Saksamaa maksumaksjate ühing, mitmed juhtivad majanduseksperdid ning meediaväljaanded.
Täna kirjutas ajaleht Rheinische Post, et grupp Saksa professoreid on otsustanud Kreeka abistamise Saksamaa konstitutsioonikohtus vaidlustada, et blokeerida ELi abilaenud Kreekale.
Laenud on vastuolus ELi Maastrichti lepinguga ning kujutaks endast illegaalset toetust, ütles lehele üks professoritest Joachim Starbatty. Starbatty sõnul tuleks Kreekal vabatahtlikult euroliidust lahkuda, vahendas Bloomberg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna telesilla vahendusel toimunud kriisikohtumisel täpsustasid euroala rahandusministrid Kreeka võimaliku abilaenu tingimused.
Euroopa Komisjon nimetas täna spekulatsioonideks Saksa meedias ilmunud väiteid, et Euroopa Liidu abipakett võlgadega hädas Kreekale võib paisuda kolme aasta peale kokku kuni 90 miljardile eurole, vahendas agentuur Bloomberg.
Kreeka valitsuse võlakirjade oksjonil valitses täna tugev ostuhuvi, vahendab Bloomberg.
Kreekale lubatud 45 miljardi euro asemel võib riigi tegelik abivajadus küündida kuni 80 miljardile eurole, ütles Saksamaa keskpanga juht Axel Weber eile Saksamaa parlamendisaadikutele.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.