- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,17%7 385,2
- DOW 30−0,01%51 708,77
- Nasdaq −1,77%25 702,69
- FTSE 1000,21%10 460,22
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,17%7 385,2
- DOW 30−0,01%51 708,77
- Nasdaq −1,77%25 702,69
- FTSE 1000,21%10 460,22
- Nikkei 225−3,55%69 788,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,8
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Usaldamatus Kreeka vastu toob lisaarve
Tänavu juba emiteeritud võlakirjadelt – kokku on toimunud kolm oksjonit, sh üks sel nädalal – tuleb Kreekal tagasimakse tähtaegade saabumiseni intressideks maksta 7,7 miljardit eurot. Summa olnuks 3,8 miljardit eurot, kui vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega oleks püsinud samal tasemel kui ajavahemikus 2000-2008, kirjutas agentuur Bloomberg.
Kreekal tuleb tänavu veel võlakirju emiteerida ning nende pealt kokku 18,9 miljardit eurot intressideks maksta, rehkendab Bloomberg. Kriisile eelnenud intressimäärade järgi olnuks summa 9,4 miljardit eurot.
Laenamine pole Kreeka jaoks odavamaks läinud ka pärast ELi liidrite tippkohtumist, mis leppis kokku Kreekale võimaliku abi andmise mehhanismis.
Kriitikute sõnul pole abiplaan muud kui silmamoondus – võimalikud abilaenud tuleksid ikkagi turu intressiga ning selgust pole ka selles, kes määrab abilaenu tingimused – IMF või Euroopa Liit. Võimaliku abi andmise peavad riigid otsustama üksmeelselt, mis sisuliselt annab Saksamaale veto.
Sel nädala emiteeris Kreeka seitsmeaastase tähtajaga võlakirju tulususega 6,001%. Eile kerkis tulusus 6,078%le.
Jaanuaris müüdud viieaastase tähtajaga võlakirjadel oli intressimäärade vahe Saksamaa sarnaste võlakirjadega 3,81 protsendipunkti (enne kriisi keskmiselt 0,26). Märtsis emiteeritud kümneaastaste võlakirjade intressimäärade vahe Saksamaaga oli 3,25 protsendipunkti (enne kriisi keskmiselt 0,34 protsendipunkti).
Seotud lood
Sampo Life soovitas Eesti klientidele ML Fixed Income portfelli, kus on suur osa Kreeka valitsuse lühiajalistel võlakirjadel.
New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini leiab, et Rahvusvahelise Valuutafondi abi Kreekale olnuks puhtam ja selgem lahendus Kreeka abistamiseks kui eile hilisõhtul Euroopa Liidu liidrite tippkohtumisel sündinud kokkulepe, mis näeb ette ka kahepoolsed laenud.
Ajaleht Financial Times kirjutas, et Kreeka neli suuremat panka otsivad riigilt abi likviidsusprobleemide lahendamiseks, mille on tinginud märkimisväärne hoiuste väljavõtmine aasta esimese kahe kuu jooksul.
Reitinguagentuur Fitch teatas täna, et kärbib Kreeka riigireitingu tasemelt BBB+ tasemele BBB- ning jätab reitinguväljavaate negatiivseks.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele