Eestis näitab oodatav eluiga tõusutrendi

Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi, teatas statistikaamet. 2008. aasta oli Eestis oodatav eluiga läbi aegade kõrgeim, ulatudes naistel 79,2 ja meestel 68,6 eluaastani.

Kümne aastaga on oodatav eluiga pikenenud naistel 3,5 ja meestel nelja aasta võrra. Vaatamata tõusule on Eesti elanike eluiga lühem kui enamikus Euroopa Liidu riikides. Euroopa Liidus oli keskmine oodatav eluiga 2008. aastal naistel 82,2 ja meestel 76,1. Naised elavad kõigis Euroopa riikides vanemaks kui mehed, kuid naiste ja meeste oodatava eluea erinevus Eestis — ligi 11 aastat — on Euroopa Liidu üks suuremaid.

Oluline on silmas pidada, et tavaliselt käsitletakse keskmise elueana oodatavat eluiga lapse sünnimomendil. Hiljem hakkavad seda näitajat mõjutama imikusuremus, laste ja tööealistega toimuvad õnnetused jt varajase surma juhtumid. Seetõttu ei ole 65aastaseks saanud meest 2008. aasta seisuga statistiliselt ees ootamas 3,6 eluaastat, vaid 13,6 eluaastat. Ka 65. eluaastani elanud naisele lisandub 2008. aasta näitajate põhjal mitte 14, vaid 19 eluaastat.

Statistikaameti veebilehel hiljuti avaldatud interaktiivselt rahvastikupüramiidilt on võimalik lähemalt vaadata Eesti rahvaarvu muutust 1990. aastast ja prognoosi 2050. aastani. Rahvastikuprognoosi kohaselt tõuseb naiste oodatav eluiga 80,4 ning meeste 78,4 aastani. Kui naiste oodatav eluiga oli juba 2008. aastal lähedal 2050. aastaks prognoositule, siis meestel jääb puudu ligi 10 aastat.

Samas on ilmekalt näha Eesti rahvastiku vanuskoosseisu muutumine ja märgatav vananemine. Pikeneva eluea ja kahaneva sündimuse tulemusena eakate osatähtsus pidevalt kasvab ning 40 aasta pärast moodustavad üle 65aastased rahvastikust juba neljandiku. 1990. aastal oli nende osatähtsus poole väiksem.

Kui võrrelda naiste ning meeste osatähtsust rahvastikus, siis 2009. aastal oli naisi 8% rohkem kui mehi. Kuigi poisse sünnib igal aastal rohkem kui tüdrukuid, algab 35. eluaastast naiste arvuline ülekaal. Selle põhjuseks on meeste varajane suremus, peamiselt õnnetusjuhtumite ja vigastuste läbi. Pikema eluea tõttu on Eestis üle 65-aastaseid naisi kaks korda rohkem kui samas vanuses mehi.

Prognoosi kohaselt 2050. aastaks sooline tasakaal rahvastikus paraneb ja naiste arvuline ülekaal nihkub praeguse 35. eluaasta asemel 60. eluaastate algusesse.

Tähtis on see, et eluea pikenemine ei tooks endaga kaasa tervisekaotust. Rahva terviseseisundi hindamisel on oluline näitaja tervena elatud eluaastad. 2008. aasta statistika põhjal elavad naised Eestis tervena 57 ja mehed 53 aastat. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on see näitaja aga üks madalamaid.