Hanke tingimuseks kongressipaketid

Rahandusminister Jürgen Ligi peab sellist hanget läbipaistmatuks, endise maksuameti peadirektori Ardo Ojasalu sõnul annab see haiglale võimaluse oma raamatupidamist ilustada, kirjutas Äripäeva väljaanne Meditsiiniuudised.

Aastatel 2008-2010 korraldas Põhja-Eesti Regionaalhaigla kolm suurt radioloogiaseadmete hanget, mis läksid kokku maksma ligi 100 miljonit krooni.

Haigla tingimus oli, et võitjaks tulnud ettevõtted peavad viima kindla arvu haigla töötajaid viiel järjestikusel aastal erialasele täiendusõppele Viini. Tegemist on Euroopa radioloogide iga-aastase ja viis päeva kestva kongressiga, millel osalemine ei ole seadmete kasutamiseks otseselt vajalik.

"Ega see raha laest tule," ütles Hansa Medicali juhataja Siiri Võlu-Tiganik. Kui täienduskoolituse kulu samale hankele otsa ei panda, jaotatakse see tema sõnul odavamate hangete vahel.

Ardo Ojasalu, maksukonsultant

Üsna üllatav olukord. Võib-olla on tegemist JOKK-olukorraga, kus riigihangete seadus ei piira hanke piiritlemist ning hankija võib seadmetega koos küsida mis tahes hüvesid. Nii võib ju hankesse lisada klausli, et haigla juhile tuleb seadmetootja kulul hankida ka uus Mersu. Küsimus on selles, kas maksumaksja raha on sihipäraselt ja läbipaistvalt kasutatud.

Isegi kui radioloogid saavad kongressil palju teadmisi, siis läbipaistvusega on küll segased lood. Kui kuulutada avalikult välja kongressil osalemise hange, siis saaksid kõik haigla eest vastutavad isikud otsustada, kas sellise raha kasutamine on seatud eesmärgi suhtes proportsionaalne.

Jürgen Ligi, rahandusminister

Välismaised koolitused meditsiinivaldkonnas on paratamatus. Nende sidumine seadmehankega on asjakohane vaid siis, kui need on seadme kasutamisega otseselt seotud.

Läbipaistmatud lisandid lepingutes teevad pakkumised raskemini võrreldavaks, hinna kõrgemaks ja korruptsiooniohu suuremaks. Koolituse eelarvet peab planeerima eraldi, kuigi raha selleks tuleb ju mõlema variandi puhul maksumaksjalt.