Kaitse oma ärisaladust

Kahjuks peab nentima, et juhtumeid, kus endine tippjuht või juhatuse liige asub konkureerima senise tööandjaga, esineb päris tihti. Konkureerimine iseenesest ei ole keelatud, aga pahatihti kasutatakse selle käigus ära ärisaladust. Eriti tuleb ebaausat konkureerimist ette olukorras, kus koostöö juhtkonnaga või omanikega ei suju või siis omanikud on igapäevasest tegevusest kaugel ja juhil tekkib soov oma töö viljad täielikult endale saada. Klientide ülemeelitamist võimaldab aga nõrk kliendisuhe. Seega tuleb ka sellel, kellelt kliente üle meelitati, just endas vigu otsida.

Töösuhtes peab olema konkurentsikeeld töölepingus sätestatud ning kui soovitakse, et konkurentsikeeld kehtiks ka pärast töösuhte lõppu, siis tuleb selle eest maksta pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku tasu. Tööandjatele ei ole jõudnud aga veel kohale teadmine, et vana töölepingu seaduse ajal sõlmitud kokkulepped konkurentsikeelu osas on tihti tühised, kuna tasu makstakse töösuhte ajal või siis ei ole tasu suurus mõistlik. Seega maksab tööandja tasu selle eest midagi sisuliselt vastu saamata ning see avastatakse alles siis, kui probleemid on juba tekkinud. Ei ole erandlikud juhtumid, kus makstakse siiani tasu ka ärisaladuse hoidmise eest. Ärisaladuse hoidmise eest enam tasu maksma aga ei pea, kuid ärisaladus peab olema lepingus piisavalt konkreetselt ja selgelt määratletud.

Juhatuse liikme suhtes kehtib seadusest tulenev konkurentsikeeld vaid juhatuse liikmeks oleku ajal ning see ei kata väga mitmeid tegutsemisvorme. Seega tuleb sõlmida ka juhatuse liikmega vastav leping, kui soovitakse, et konkurentsikeeld oleks seaduses toodust laiem või et juhatuse liige ei asuks konkureerima pärast õigussuhte lõppemist.