• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 5000,33%7 389,61
  • DOW 300,74%52 047
  • Nasdaq 0,27%25 656,37
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,09
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 5000,33%7 389,61
  • DOW 300,74%52 047
  • Nasdaq 0,27%25 656,37
  • FTSE 1000,31%10 461,63
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%85,09
Täna Rootsi päevalehes Dagens Nyheter avaldatud arvamusartiklis põhjendavad Nordea panga kontserni juht Christian Clausen ning nõukogu esimees Hans Dalborg, miks pank ei kavatse hiigelboonuste maksmisest loobuda.
Kokku plaanib pank 2009. aasta eest boonuseid ja tulemuspalka välja maksta 2,8 miljardit Rootsi krooni ehk 4,3 miljardit Eesti krooni. Viiendik sellest makstakse välja Rootsis.
Eile teatas Swedbank, et jätab panga kahjumit ning kahte emissiooni arvestades 2009. aasta eest boonused maksmata.
Nordea juhid põhjendavad, et ilma boonusteta ei pea pank rahvusvahelises konkurentsis vastu – pank konkureerib selliste suurpankadega nagu JPMorgan ja Goldman Sachs ning on Põhjala firmadele kapitali hankimisel üks peamisi partnereid. Nordea teenib oma tuludest 80% väljaspool Rootsit.
Tööturg vastavat kompetentsi omavatele inimestele on globaalne ning sinna juurde käivad nii kõrged palgad kui boonused. „Pole harvad juhud, kus rahvusvahelised konkurendid püüavad meie töötajaid mitmeks aastaks garanteeritud kahekordsete boonustega üle meelitada," kirjutavad Hans Dalborg ja Christian Clausen
Nordea ega aktsionäride huvides pole üle maksta, kuid palk peab olema konkurentsivõimeline. Küll aga on boonuste süsteem põhjalikult üle vaadatud, et see ei ergutaks ülemäärast riskide võtmist. Panga tippjuhid on 2009. a boonustest loobunud.
Panga juhid viitavad ka sellele, et Nordea ei läinud kaasa kriisini viinud liialdustega ning on jäänud stabiilselt kasumit teenivaks pangaks.
Nordea kavatseb järgida Rootsis selle aasta algusest karmistunud reegleid boonuste maksmiseks, kuid selleks, et kaugemale minna, on vaja otsust juba G20 riikide tasemel, leiavad Clausen ja Dalborg.

Seotud lood

Uudised
  • 14.12.09, 09:39
Rootsi pangad peavad boonuste maksmisega viivitama
Rootsi pankadel tuleb Rootsi finantsinspektsiooni uute reeglite järgi 60% töötajale määratud boonusest välja maksta alles kolme aasta pärast, et vähendada motivatsiooni jahtida vaid lühiajalist tulu.
Uudised
  • 09.03.10, 09:16
Soome ja Rootsi maadlevad tippjuhtide boonuste pärast
Nii nagu eelmisel aastal, on Soome ja Rootsi vahel taas käimas vägikaikavedu selle üle, kas ja kui palju lubada riigi osalusega firmades tippjuhtidele boonuseid maksta.
Uudised
  • 27.01.10, 08:07
Swedbank jätab boonused maksmata
Swedbank teatas täna, et ei maksa 2009. aasta eest oma töötajatele boonuseid, kui see ei lähe vastuollu töötaja töölepinguga.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 11:54
Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele