Keit Pentuse blogi: õhus on elektrit

Teine ettepanek puudutab uute põlevkivikatelde ehitamiseks makstavat toetust. Miks investeeringuid põlevkiviplokkidesse üldse vaja on? Sest alates 2016. aastast vanu katlaid enam praegusel kujul kasutada ei või. See tähendab aga, et ilma täiendava võimsuse loomiseta tekiks pärast 2016. aastat tippnõudluse hetkedel Eestis probleeme elektrivarustusega, kodumaiste võimsuste abil kodumaise tarbimise katmisega. Valitsusest tulnud eelnõu järgi oleks seadusega tagatud toetusmehhanism suunanud 20 aasta jooksul kahe uue põlevkivikatla rajamisse kuni 1,2 miljardit krooni aastas (toetuse täpne suurus on seatud sõltuvusse CO2 hinnast, kuid see ei tohi kogumahus ületada 70% investeeringu kapitalikuludest). Varustuskindluse tagamiseks on majandusministeeriumi ekspertide sõnul vajalik aga mitte kahe, vaid ühe põlevkivikatla rajamine. Lisaks peab meie varustuskindlust tulevikus parandama ka tuumajaam (selle rajamisega edasiminemine saaks ilmselt tagasilöögi, kui Riigikogus võetaks vastu seadus, mille järgi suunataks järgmise 20 aasta jooksul 24 miljardit krooni kahe uue põlevkiviploki rajamisse). Et tagada piisava võimsuse olemasolu 2016. aastast ja ergutada mõttevahetust nii meie tuumajaama rajamise kui laiemalt Eesti energiabilansi mitmekesistamise  teemadel piirdutakse meie ettepaneku kohaselt ühe uue põlevkiviploki rajamisega ja selle toetamisega mitte rohkem kui 600 miljoni krooniga aastas.

Kolmas ettepanek puudutab samuti taastuvenergia toetuse maksmist. Nimelt ei ole praegu õigus toetust taotleda nendel, kes toodavad küll taastuvenergiat, kuid kasutavad seda oma tootmise või tööstuse tarbeks. Meie ettepaneku kohaselt peaks alates 1. jaanuarist 2011 tekkima teistega võrdne õigus toetust taotleda ka sellistel energia tootjatel.

Algaval nädalal peaks eelnõu Riigikogu saali jõudma ja neljapäeval ka vastu võetama, nendib Pentus.