Läti ja Leedu turg kukkus mullu sisuliselt 95% võrra, meie kliendibaas kasvas mullu tänu Skandinaaviale, sõnas Andrese Klaasi ASi tegevdirektor Gerd Veelma.
"Skandinaavia on meie peamine eksporditurg. Meie toodangust moodustab eksport olulisema osa, 60-70% läheb praegu otse või alltarnena ikkagi eksporti," sõnas Veelma. "Ainul Eesti klientide peal praegu ellu ei jää," lisas ta.
Ettevõtte arenguplaanidest rääkides ütles Veelma, et nemad üritavad eritoodete peale minna. Ta lisas, et praegu on õige aeg valmistuda järgmiseks majandustõusuks. "Kes millisel moel oma tulevikku praegu positsioneerib," ütles Veelma.
"Läti ja Leedu turud kukkusid mullu sisuliselt 95% võrra. Eelmisel aastal kasvas meie kliendibaas tegelikult tänu Skandinaaviale. 2009. aasta kohta võib öelda, et oleme elus, ja seega võib rahule jääda," rääkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Kuid ehitusobjekte ei ole, vähemalt siseturul Eestis ja Lätis, ning arvame, et see aasta tuleb veel keerulisem," tõdes ta.
Kõigele vaatama ootab Andrese Klaasi AS Veelma sõnul tänavu väikest kasvu. "Kui käive jääb samaks, mis 2009. aastal, siis saame hindeks „3“. Kuid ootame kasvu näol siiski väikest lisa - see võiks olla 5-7%," märkis Veelma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laagri alevis pehmet mööblit tootev Neiseri Grupi omanik ja juht Jori Ala-Jyrä usub, et ekspordis saab tänavu raske aeg olema kevadel, pärast seda hakkab jälle paremini minema.
Mullu märtsis Soome ja Rootsi turule minekuks EASilt ligi miljon krooni eksporditoetust saanud ECCUA Groupi juht Leino Pank nentis, et ega ühe aastaga veel meeletut edu saavuta, isegi kui sinu tooteid väga hinnatakse.
Kõik arengud saavad olla suunatud ainult ekspordile väljaspool Eestit, usub Harju Elektri juhatuse esimees Andres Allikmäe.
Enamiku toodangust eksportiv Kunda Nordic Tsement uusi turge vallutada ei plaani, vaid loodab läbinaabrite turgude taastumisele.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.