Eesti Energia peab hinnarodeot möödapääsmatuks

"Tänane olukord Eestis, mil Eesti Energia tootmisvõimsuste maht ületab veerandi võrra Eesti tipukoormust, on pigem ajalooline pärand, mis juba lähikümnendil kaob," märkis Tropp. "Kuidas aga siis katta tarbimise kõrgperioodid eriti külmadel talveilmadel või perioodil, kui mõni suurem tootmisüksus avarii tõttu välja peaks langema? Kes peaks selle eest maksma, kas valitsus, energiaettevõtted või siiski tarbija?"

Tarbija rahakoti kallale minekut õigustab praegune ELi elektri siseturu direktiiv ja piiriüleste tarnete määrus. Tropp ütles, et konsensuslikku lahendust, mida võiks poliitikutele soovitada, pole sellele probleemile välja pakutud.

"Samas vaadates viimaste nädalate elektrihindade „rodeot“ Põhjala elektribörsil, mis on tingitud just nimelt väga külmadest ilmadest ja osade Rootsi tuumareaktorite väljalülitamisest on ilmne, et see küsimus pole viimase kümnendi jooksul oma aktuaalsust kaotanud," jätkas ta.

Kuna riigikogu menetleb hetkel elektrituru seaduse muudatusi, mis heidaksid väiksema osa Eesti elektriturust drastiliste hinnakõikumiste meelevalda, on avaldatud arvamust aja maha võtmiseks ja paremate lahenduste otsimiseks.

Tropi sõnul on probleem habemega ja seetõttu ta Eesti-spetsiifilistesse lahendustesse ei usu. "Turgu avamata riskib Eesti peatse elektridefitsiidi tekkimisega, sest üheltpoolt ei võimalda tänane Eesti reguleeritud turu hind uutesse tootmisvõimsustesse investeerida, teisalt aga kaotaks me ka võimaluse vajaduse korral elektrit Põhjamaadest importida, sest suletud turuga jätkamise korral ei ole soomlased valmis investeerima Estlink2 merekaablisse," selgitas ta.

"Muidugi jääb üle võimalus osta kogu vajaminev elekter sisse Venemaalt, kuid nagu Leedu vabaturu üürike kogemus näitab pole odavat elektrit ka Venemaalt oodata. Samas kaasneks impordiga Venemaalt oluline poliitiline ja julgeolekualane risk," lisas Tropp.

Tropi hinnangul on keskmiste elektrihindade tõus ja hindade suures vahemikus kõikumine möödapääsmatu ja seda olenemata sellest, kas Eesti avab enda turu või mitte. "Arvestades Eesti väiksust on varustuskindluse tagamise ja elektrituru efektiivistamise lahendused mõistlik töötada välja regioonipõhiselt, sest rahvuslikud lahendused kipuvad pikemas perspektiivis tarbija jaoks veelgi kallimaks osutuma," märkis ta lõpetuseks.