"Oleme omalt poolt hinnanud hinnamuutuste mõju toodete hindadele ning leidnud, et ainuüksi elektri hinna kõikumine meile suurt mõju ei avalda. Hinnatõus mõjutab toodete hindu, kuid see jääb meie toodete puhul tarbijatele peaaegu et märkamatuks. Hind võib aga lühiajaliselt avaldada mõju kasumlikkusele," arvas õlitööstur.
Ta usub, et alates 1. aprillist hakkab Werol sõlmima kuu-paari pikkusi hinnafikseeringuid.
"Ehk siis midagi analoogset, mis me teeme tänasel päeval oma peamise tooraine rapsiseemnega," täpsustas Virro.
Aastas tarbib õlitehas ligikaudu 5 GWh elektrit, tootmismahu kasvu järel aga umbes 8 GWh energiat.
Ka Leibur ei ole veel Eesti Energiaga vabaturu tingimustes ostu-müügilepingut sõlminud. Leiburi tootmisdirektor Agu Matsi sõnul on nende jaoks veel ebaselgeid asjaolusid.
"Teoreetiliseks alternatiiviks on hakata ise börsilt elektrit ostma, kuid see vajab väga põhjalikke teadmisi elektriturust ja börsi toimimisest. Meie firmal on väga põhjalikud teadmised pagaritoodete tootmisest ja turust , aga elektriturul toimetamiseks vajame kindlasti vastava ala spetsialistide abi," arutles Mats.
Ka tema usub, et 1. aprillist elektrihind tõuseb.
"Milliseks tõus kujuneb, seda on hetkel väga raske ennustada," märkis Mats. Nii ei oska ta veel ka öelda, kas ja kui palju võimalik hinnatõus Leiburi toodete hindu võib mõjutada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pikas plaanis on elektrihind tõusva trendiga, põhjuseks nii surve puhtamaks tootmiseks kui ka kasvav vajadus energia järele, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive.
Ettevõtjad kahtlevad rahandusministeeriumi prognoosis, mille kohaselt on kevadel oodata hinnatõusu. Näiteks Maagi Piimatööstuse juhi Valdis Noppeli sõnul võivad hinnad tõusta täpselt nii palju, kui on vegeteerimiseks vaja.
Eesti Energia üritab aprilli alguseks enda tiiva alla saada umbes 250 Eesti suurtööstust, et neile siis vabaturu tingimustes kallinevat elektrit müüa.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.