- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,08%10 420,85
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,74
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,08%10 420,85
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Olulisemad muudatused käibemaksuseaduses
1. jaanuarist 2010 jõustuv käibemaksuseadus kehtestab uue korra teenuste käibe tekkimisele ja maksustamisele, ühendusesisese käibe aruande esitamisele ning teiste liikmesriikide maksukohustuslastele käibemaksu tagastamisele.
Seaduse muudatuste eelnõuga viiakse käibemaksuseadusesse mitmed olulised muudatused, mis tulenevad Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ muutmise direktiividest.
Ernst & Young Baltic toob välja olulisemad muudatused käibemaksuseaduses:
Teenuse käibe tekkimise koht
Uue korra järgi on teise liikmesriigi maksukohustuslasele ja ühendusevälise riigi ettevõtjale osutatavate teenuste puhul teenuse käibe tekkimise kohaks üldreeglina teenuse saaja asukoht, mitte enam teenuse osutaja asukoht nagu hetkel kehtiva seaduse alusel.
Tarbijale ehk mitteettevõtjale osutatavate teenuste maksustamise üldreegel jääb siiski samaks. Seega on ka alates 1. jaanuarist 2010 teenuse osutamisel tarbijale teenuse käibe tekkimise kohaks osutaja asukoht ja 0% maksumäär ei kohaldu.
Ühendusesisese käibe aruanne
Kuni 2009 aasta lõpuni kehtiva Käibemaksuseaduse alusel on ühendusesisese käibe aruande esitamise kohustus ainult isikutel, kellel maksustamisperioodi jooksul tekkis kauba ühendusesisene käive.
Tulenevalt 1. jaanuarist kehtima hakkavast käibemaksuseaduse muudatusest on ühendusesisese käibe aruande esitamise kohustus ka isikutel, kes osutavad maksustamisperioodi jooksul teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele teenust.
Seega tuleb alates 1. jaanuarist 2010 lisaks kaupadele hakata üks kord kvartalis deklareerima maksuametile ka Euroopa Liidu teise liikmesriigi käibemaksukohustuslasele osutatud teenuseid.
Käibemaksu tagastamine teisest liikmesriigist
Alates 1. jaanuarist 2010 muutub oluliselt Eesti maksukohustuslasele teisest liikmesriigist seal tasutud käibemaksu tagastamise kord.
Hetkel kuum
Kuni 31.12.2009 kehtiva seaduse alusel on Eesti käibemaksukohustuslasel kohustus esitada käibemaksu tagastuse taotlus vahetult välisriigi maksuhaldurile.
Seevastu alates 2010. aastast muutub käibemaksu tagasi taotlemine teistest liikmesriikidest lihtsamaks.
Nimelt tagastatakse alates 1. jaanuarist 2010 Eesti maksukohustuslasele teises liikmesriigis tasutud käibemaks Eesti maksuhaldurile elektrooniliselt esitatud taotluse alusel, kuigi käibemaks tagastatakse teise liikmesriigi maksuhalduri poolt (taotlus tuleb esitada hiljemalt järgneva kalendriaasta 30. septembriks).
Kolmandatest riikidest käibemaksu tagastamiseks tuleb taotlus esitata endiselt otse kolmanda riigi maksuhaldurile.
Seotud lood
2010 toob käibemaksuseadusesse palju muudatusi, kuid see on osake hinnast, et oleme Euroopa Liidu liige ja peame tegema neid muudatusi, mida liit ette kirjutab, märkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas.
Võrreldes Lätiga on Eesti maksu- ja seadusemuudatused ning euro suunas minek ikkagi mõistlik, märkis Premia Foodsi juht.
Ettevõtluskliima osas konkureerime pidevalt teiste riikidega, mistõttu ei saa Eesti endale lubada otsuseid, mis meie ettevõtluskeskkonda või ettevõtjate konkurentsivõimet halvendaks, ütles majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhataja Henry Kattago.
Käibemaksu uued regulatsioonid mõjutavad meid oluliselt, oleme valmis nii töömahu suurenemiseks kui ka uue spetsiifika tekkimiseks, ütles Viljandi Metalli tegevjuht Jaak Sulg.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.
Enimloetud
1
Intervjuu pereäri noore juhiga
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud helifail personalijuhi ja töötaja vestlusest
Lähivaldades hinnad Tallinnast kõrgemadki
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Intervjuu pereäri noore juhiga
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele