- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,77
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Cresco oma osalust Estonian Airis ei müü
Estonian Airis 17% suurust osalust omav investeerimispank Cresco pole kunagi pakkunud oma aktsiaid Eesti valitsusele ega kavatse seda ka teha, kinnitas Cresco juht Olev Schults.
"Cresco ei osale riigi ja SASi läbirääkimistel. Samuti ei räägi me eraldi läbi ei Eesti riigi ega SASiga," kommenteeris ta teadet SASi ja Cresco ühispakkumisest valitsusele osta ära nende osalus lennufirma.
"Kui Estonian Air ning SAS jõuavad omavahel kokkuleppele SASi omandi ostmises riigi poolt, siis on Cresco hinnangul ettevõte normaalsest majandusprotsessist väljunud ning ei ole tõenäoline, et Cresco soovib jätkata poliitikute manipuleeritud ettevõttes," rääkis ta.
Kuid isegi sellises olukorras ei näe me end Eesti riigiga omandi saatusest Estonian Airis läbi rääkimas, lisas Schults, kes on ka Estonian Airi nõukogu esimees.
Partnerita hakkama ei saa
SAS ei välista ühtegi ostjat, kommenteeris SASi investorsuhete juht Sture Stølen.
"Me ei saa öelda, millal või kuidas võiks see protsess lõppeda," lisas ta. Stølen märkis, et SAS ei kommenteeri müügiprotsessi, kuid võib kinnitada soovi müüa osalus Estonian Airis. Võimalikku miinimumhinda polnud Stølen nõus ütlema.
Kui SASi osaluse omandamine peaks teoks saama, siis otsib riik uue strateegilise partneri, kuna lennundusäris valitseb tihe konkurents ja ELi õigusaktid piiravad riigil lennundusettevõtetele abi andmist, ütles peaminister Andrus Ansip.
"Lennundusäri on globaalne äri ja üks väike tegija ellu ei jää. See on valdkond, kus pole võimalik ühel pisifirmal üksinda hakkama saada, ilma teistega väga tihedat koostööd tegemata," rääkis ta.
Ansip kinnitas, et Eesti riigil pole veel plaani SASi osaluse ostmiseks. "Küll aga on SASil plaan võõrandada oma osalus Estonian Airis ja SAS on teinud pakkumise Eesti riigile see omandada. Me oleme valmis kaaluma. Hinnast sõltub ju väga palju," rääkis peaminister.
Ansip kirjeldas tehingu eeldatavast sisust rääkides, et riik omandab osaluse ja maksab kinni ka seni antud laenud. See on see, mille üle peaksid hakkama läbirääkimised käima. "Ega hästi ei kujuta ette, et suurimaks kreeditoriks jääb SAS ja osalus läheb 100% üle Eesti Vabariigile," märkis ta.
Majandusseis klaariks
Hetkel kuum
Kui palju raha on aga riik valmis Estonian Airi alla panema, arvestades nii SASi osaluse omandamist kui ka täiendavaid investeeringuid ettevõtte majandusliku seisu parandamiseks? Ansipi sõnul peab ennekõike selgeks saama Estonian Airi majandusseis.
Küsimust, kas riigil on või ei ole raha, pole Ansipi ütlusel mõtet püstitada, kuna tegu on finantseerimistehinguga, ei mõjuta see riigieelarve tasakaalu ja eurotsooniga liitumist.
Seotud lood
Eesti rahvusliku lennukompanii Estonian Airi partneriks võiks SASi asemel olla Finnair, pakkus ettevõtja Rein Kilk laupäeval Kuku raadio saates „Keskpäevatund“.
Sõlmitud leppe kohaselt jääb Estonian Airist 10% SAS-ile ja 90%-lise osaluse saab Eesti riik. Riik peab suurendama omakapitali 280 miljoni võrra ja lennufirma maksma SASile tagasi ka 115,5miljonilise laenu.
Majandusministeeriumi väitel soovib Eesti riik ka tulevikus lennundusvaldkonnas teha koostööd SAS-iga. Samas ei välista ministeerium lennufirma võileivahinnaga riigile ostmist.
Estonian Air lükkab ümber saarlaste seas levivad jutud, et firma jätab reisid ära, kui pileteid on vähe müüdud ja klientide bussiga kohale sõidutamine tundub odavam.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele