Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab tänases juhtkirjas, märkimaks ära euro toetajate enamust euro vastaste ees, et kuna Rootsi on Euroopa Liidu riik, tuleks ka eurole üle minna.
„Pole selge, mis on majanduslikult Rootsile parim. Ja küsimus polegi selles. Euro on küsimus sellest, kuhu me kuulume,“ nendib leht. Pikemalt keerutamata tuleks tunnistada, et euro on eelkõige poliitiline otsus.
Arvamusküsitluste järgi on 56% vastanuist Rootsi Euroopa Liitu kuulumise poolt. ELi vastaste põhituumik on ca 18%. Alates 2006. aastast on poolehoid kasvanud, enam pole arutelude teemaks kas ELi poolt või vastu.
Toetus ühisvaluutale eurole hakkas taas tõusma läinud aasta novembrist, finantskriisi ajal. SEB peaökonomist Robert Berqkvist kirjutab selle eelkõige Rootsi krooni järsu nõrgenemise arvele. „Avalikkus on seda kogenud kui probleemi, ehkki suur hulk Rootsi firmasid on krooni nõrkusest kasu saanud. Probleemiks on see olnud ka välisreisidel, kus krooni nõrkus väga selgelt kogetav on olnud,“ ütles ta DI-le.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Berqkvisti sõnul ei adu Rootsi avalikkus neid eeliseid, mis Rootsi majandusel on olnud eurost kõrvale jäädes, et Rootsi konkurentsivõime on saanud nõrgast kroonist tuge. Ka ei näi inimesi häirivat euroalal kriisiga kasvanud sisepinged. „Euroalal on mitmel riigil oma rahanduse seisuga tõsised probleemid,“ ütles Berqkvist.
2002. aastast esmakordselt on euro pooldajaid praegu Rootsis rohkem kui vastaseid, vastavalt 44% ja 42%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroga liitumist on Eestil mõtet edasi lükata vaid siis, kui tahetakse alles hoida võimalus krooni devalveerimiseks, leiab Stockholmi ülikooli professor Lars Calmfors, kelle juhitud valitsuskomisjon kaalus omal ajal Rootsi poolt- ja vastuargumente euroga liitumiseks.
Kui Rootsis toimuks uus rahvahääletus euroga liitumise üle, siis euro pooldajad oleksid praegu esimest korda 2002. aasta novembrist kerges ülekaalus.
Kui kestlikkusest räägitakse sageli suurte eesmärkide ja kaugete tähtaegade kaudu, siis ABB Eesti vaatab teemat praktilisemalt. Jüri tehnoloogialinnakus mõõdetakse tulemusi megavatt-tundides, CO2 tonnides, elektriautode arvus ja töötajate heaoluga seotud näitajates. Viimase kümne aasta jooksul on ettevõte investeerinud Eestisse üle 60 miljoni euro ning teinud rea samme, mille eesmärk ei ole ainult keskkonnamõju vähendamine, vaid ka töökindlama, tõhusama ja hoolivama organisatsiooni loomine.