Eesti üleminek eurole - mida on meil kaotada?

Kuidas on seda lihtsam saavutada? Kas euroskeptikute teed minnes, et pöörame eurole selja ja unustame meie koos tehtud pingutused? Võtame laenu ja pumpame selle majandusse? Aga kes selle kinni maksab ja millist uut majandust see loob?

Majanduses on ammu teada tõde, et raskuste ajal arutult raha pumpamine toidab just eeskätt ebaefektiivset osa. See valik on riikidel täna teha. On ka veel teine valik - lõpetada selle tegemine, mis sisse ei too, ja alustada otsast peale. See tähendab, et ilmselt luuakse kiiremini terve struktuuriga majandus, mis liigub uuele tasemele. Ja kindlasti ei jää laste ja lastelaste osaks võlakoorma kinnimaksmine.

Mida on meil kaotada euro tulekust? Euroskeptikud ütlevad, et euro tulekul meie majanduskasv pidurdub. Argumente neil selle tõestuseks aga pole. Ettevõtjad ja rahanduseksperdid ütlevad, et euro suurendab oluliselt välisinvesteeringuid. Tõenduseks on neil otsekontaktid nendega, kes on valmis siia oma raha tooma. Miks nad seda juba täna ei tee? Vastus on väga lihtne - ettevõtlusringkondades, eriti Põhjamaades, oodatakse, mis saab Lätist ning kas Eesti suudab oma majanduse koos hoida. Sellele arvamusele on olulise panuse andnud pangad, kes võidavad valuutariskidest ning seetõttu räägivad Eesti krooni devalveerimise võimalusest.

Ettevõtlusringkonnad ütlevad, et euro tulekuga vähenevad tehingukulud oluliselt ning väliskaubandus ja eksport lihtsustub. Eesti usaldusväärsus tõuseb. Vaadates teisi praeguseid europiirkonna liikmed, võib suurima südamerahuga öelda, et nende võit on olnud silmnähtav. Mida on meil siis ikka kaotada?

Sloveenia läks eurole üle 2007. aastal ning ekspertide sõnul oli mõju väga positiivne - Sloveenia eksport kasvas tuntavalt, märkimisväärselt kasvas ka investeeringute maht. Euro andis majandusele vajaliku arengusüsti ning tagas makromajandusliku stabiilsuse.

Slovakkia võttis euro kasutusele tänavu. Slovakid ütlevad, et selle tulemusena on ettevõtjate ootused kasvatada käivet ja kasumit oluliselt suurenenud. Slovakkias oodatakse kuni kolmandiku ettevõtete puhul ekspordi kasvu ning samuti samas suurusjärgus ettevõtetes kasumi kasvu.

Euroskeptikud väidavad järgmisena, et hinnad tõusevad. Eurostat, mis seda mõõdab, annab meile aga hoopis järgmised faktid - tajutav ja reaalne hinnatõus on täiesti erinevad.

Millest on see erinevus põhjustatud? Vastus on lihtne - väikestest asjadest. Kui mõne väikese ja hästitajutava asja hind tõuseb - olgu selleks kohv, piim või õlu, siis tajume seda tugevalt. Ehkki tegelikkuses võib hoopis meie kogukulutuste tase alaneda, kuna kallimad kaubad muutuvad suuremas majandusruumis ja konkurentsis odavamaks.