Mingi teine pank või
investeerimisühing palus finantsinspektsioonil asuda uurima SEB Enskildas
siseinfo kuritarvitamist seoses Eesti Telekomi ja TEO LT aktsiate omandamisega,
ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler.
Kessler rääkis, et seaduses on ette nähtud, et kui ühel turuosalisel on turu kuritarvitamise kahtlus, st. et keegi isik, kasutades turuosalise teenust, kuritarvitab turgu, siis ta peaks sellest finantsinspektsioonile teada andma.
„Üks turuosaline andiski meile teada, et sellised imelikud lood on toimumas, et äkki tahame uurida. Siis vaatasimegi jooksvalt järgi, et millega on tegu, ja ennäe, mis kõik välja tuli,“ rääkis Kessler, kuidas uurimine SEB-s alguse sai. See turuosaline on mingi teine pank või investeerimisühing, ütles Kessler, aga nime ei olnud ta valmis täpsustada.
Kessler selgitas lähemalt, kuidas turuosalisel kahtlus tekkis. Kui kuskil pangas teha väärtpaberitehinguid, sealhulgas osta optsioone, siis optsiooni teiseks pooleks on ju keegi, kas pank või investeerimisühing, ja kui see pank või ühing näeb, et selliseid optsioone tehakse imelikul, tundlikul ajal, ja tavapärasest erinevas mahus, siis võib ju tekkida selline kahtlus. "Eks see on iga panga sisetunde küsimus, mis tekib või mitte, ja antud juhul tekkis selline kahtlus," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Miks asi üldse kriminaalmenetluseni jõudis, põhjendas Kessler, et siiani ei ole finantskuritegude uurimine olnud riigi prioriteet. „Nüüd aga tundub, et see on meie rõõmuks muutunud,“ tõdes ta. „Eks me aitasime oma nõuga prokuratuuril ja politseil ka seda asja edasi viia.“
Kokkuvõttes, mis nüüd muutub, on Kessleri hinnangul see, et on olemas hea koostöö, nii et kui mingi kahtlane juhtum tõstatub, siis viib inspektsioon ka kohe selle nii-öelda kohtuküpseks. „Asjad ei jää õhku rippuma,“ lubas ta, mainides, et erinevaid uurimisi on hetkel inspektsioonil ka töös.
„Mulle on kogu aeg räägitud sellist juttu, et Eesti turg on nii väike, et siin keegi ei tee midagi, et siin ei saagi paha tegemisega raha teenida,“ rääkis Kessler. Tema on aga enda sõnul kogu aeg veendunud olnud, et see jutt on jama, et kui vähegi võimalust, siis osa inimesi, kel õiguskultuuri ei ole, ikka üritatab. „Praktika nüüd seda ka kinnitab,“ rõhutas Kessler.
Millal võiks asi jõuda kohtuistungini, selgitas Kessler, et kuna tegemist on kokkuleppemenetlusega, mis tähendab, et antud isik (Dmitri Vassiljev –toim) on ennast süüdi tunnistanud, kellega prokurör on teatud asjad kokku leppinud, minnakse kohtusse, kus kohtunik otsustab, kas ta nõustub selle kokkuleppega või mitte. „Enamasti kipuvad olema nõus. See peaks ka suhteliselt kiiresti käima,“ uskus ta.
Seotud lood
Riigi peaprokurör Norman Aasa sõnul keskendub prokuratuur, finantsinspektsioon ja politsei edaspidi enam kuritegudele, mis õõnestavad riigi majanduskeskkonna usaldusväärsust tervikuna.
LHV Pank esitas 1,24 mln kroonise tsiviilhagi SEB Enskilda endise töötaja Dmitri Vassiljevi vastu, kes TeliaSonera AB ülevõtmispakkumisega seotud siseinfo kuritarvitamisega ebaseaduslikku tulu teenis.
Harju maakohus karistas kokkuleppe korras ASis SEB Enskilda töötanud finantsanalüütikut Dmitri Vassiljevit 81 800 krooniga.
Siseinfo kuritarvitamise eest leppis
prokurör SEB Enskilda endise analüütiku Dmitri Vassiljeviga kokku rahalises
karistuses. Maksimaalselt saab määrata kolmeaastase vabaduse kaotuse.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale