Swedbank: me ei suutnud ette näha turgude nii sügavat kukkumist

"Esiteks, kuigi vähendasime eelmise aasta augustis mõnevõrra oma paigutusi aktsiaturgudele, ei suutnud me täielikult ette näha turgude nii sügavat kukkumist. Olime arvamusel, et ligi aasta kestnud aktsiaturgude langus koos keskpankade ja valitsuste poolt pakutud ajalooliselt suure toega on need aspektid, mis hoiavad ära aktsiahindade pea täieliku kokkukukkumise," põhjendas Fedotova.

Teise asjaoluna on Fedotova sõnul Swedbank pensionifondides võtnud väga konservatiivse lähenemise oma positsioonides, mis pole otseselt turul kaubeldavad. 2008. aasta suvel ja sügisel vähendas Swedbank pensionifondides üksikute vähemlikviidsete võlakirjade ja globaalsete riskantsemate võlakirjafondide osakaalu ning asendas need fondiga, mis on laiemalt hajutatud ning millest saab erinevalt üksikutest võlakirjadest vajadusel kord kvartalis väljuda. Alates 2008. aasta oktoobrist pole pensionifondidesse lisandunud ühtegi Baltikumi võlakirja.

Sügisest 2008 suurenes majanduses määramatus ning võlakirjade ja laenude kaudu finantseeritud ettevõtetel hakkasid ilmnema esimesed tõsisemad probleemid. Olukorra muutust arvestades on lähtuvalt reeglitest ja olemasolevast informatsioonist ettevõtete finantsolukorra kohta võlakirju konservatiivselt alla hinnatud ning see kajastub ka fondide tootluses.

"Nüüdseks on riskantsete võlakirjade osakaal pensionifondides konservatiivsel tasemel, nende mõju portfellile minimaalne ning usume, et sellest tasemest võlakirjade väärtused enam oluliselt ei lange. Nõuded võlakirju lunastamata jätnud ettevõtete vastu on endiselt üleval ning nende nõuete realiseerimisega tegeletakse aktiivselt," rääkis Fedotova.

Finantsturgude, eelkõige võlakirjaturgude, erakordsed hinnaliikumised tõid kaasa ka muudatused Swedbanki pensionifondide investeerimisstrateegiasse. Fedotova sõnul pöörab pank senisest rohkem tähelepanu portfelli ülesehitusele selliselt, mis võimalike turgude negatiivsete perioodide taaskordumisel kaitseks panga investoreid ulatusliku languse eest. Filosoofia on lihtne: võlakirjadega vähendatakse riske ning aktsiatega soovitakse saavutada turu keskmist tootlust. Viimase kahe kvartali finantsturgude kiiret tõusu on kasutatud riskantsemate varade müügiks ning seetõttu pole pensionifondid turgude tõusust täiel määral osa saanud.

Seega on jäänud Ida-Euroopa ja Baltikumi varade osakaal pensionifondides varasemast oluliselt väiksemaks ning need on asendunud suuremat kindlust pakkuvate Euroala valituste võlakirjadega, Lääne aktsiate ning globaalselt hajutatud arenevate turgude investeeringutega. Integratsioon Skandinaavia viimase kolme aasta parima fondivalitseja Swedbank Roburiga võimaldab pensionifondidel märgatavalt efektiivsemalt globaalsetele finantsturgudele ligi pääseda ning investeerimisvõimalusi varasemast põhjalikumalt analüüsida.

Olulised muudatused on läbi viidud ka pensionifondide juhtimises. Investeerimisstrateegia koostatakse Eestis ning fondijuhil on strateegia paikapanemiseks kasutada kogu Swedbank Groupi parim investeerimisalane kompetents, märkis Fedotova.

"Täna püsivad K-fondid oluliselt kindlamatel alustel, kui näiteks aasta või kaks tagasi. Finantskriisi tõttu problemaatiliseks muutunud varade osakaal on viidud väga konservatiivsele tasemele ning uuendatud investeerimisstrateegiast lähtuvalt on võlakirjadega maandatud ulatusliku languse riske. Kiirel finantsturgude tõusuperioodil, nagu see on alates märtsist toimunud, on K-fondid riskantsete positsioonide likvideerimise ja konservatiivsema võlakirjastrateegia tõttu tootluse poolest turust mõnevõrra maha jäänud, kuid tänased positsioonid annavad oluliselt suurema kindlustunde, kui finantsturud peaksid taas langusele pöörduma. Pensionifondide eesmärk on pakkuda pikaajalist konkurentsivõimelist tootlust ning meil on igati põhjust uskuda, et K-fondid tagavad oma tasakaalustatud investeerimisstrateegiaga pikaajalise soovitud tulemuse," oli ta optimistlik.