Majanduslangus pikendab eluiga

Peamiseks eluea pikendajaks on vähenenud stress. Tugeva majanduskasvu ajal nõuavad tööandjad töötajatelt enam. Töö muutub pingelisemaks ning ületunnid tavalisemaks. Maksab selle eest aga töötaja oma tervisega, sest stress on oluliseks tekkepõhjuseks paljude haiguste puhul. Majanduslanguse ajal on töötajal aega rohkem ning töö on enam kontimööda. Töötasu võib olla küll väiksem, kuid seegi võib olla tervisele hoopis hea, sest suitsu ja alkoholi peale ei saa enam nii palju kulutada. Vähenenud stressitaseme tõttu pole nende järele enam ka nii suurt vajadust.

Lisaks toovad teadlased välja, et buumi ajal palkavad ettevõtted sageli puuduvate või väheste kogemustega töötajaid, kellega juhtub rohkem tööõnnetusi. Kuna majanduslanguse ajal väheneb tööstustoodang, siis väheneb ka saastetase ning inimesed saavad hingata pisut puhtamat õhku, mis mõjub keskmisele elueale samuti positiivselt.

Uuringu tulemusi uurides tuleb mõista, et need järeldused kehtivad kogu ühiskonna kohta keskmiselt. Konkreetne inimene, kes majanduslanguse ajal töö kaotas, ei pruugi üldisest eluea kasvust midagi võita. Sellele viitab ka asjaolu, et enesetappude arv majanduslanguste ajal suureneb. Siinkohal kehtib tugev analoogia ettevõtete ja inimeste vahel. Majanduslangused saavad paljudele ettevõtetele saatuslikuks, kuid enamik elab raske perioodi üle ning saab edaspidi osa oluliselt tervenenud majanduskliimast.

Majanduslangus pikendab eluiga