Samaaegselt end Eesti-vastase küberrünnaku korraldajaks tunnistanud Vene duumasaadiku Sergei Markovi Euroopa sissesõidukeelu ainetel toimuva poliitteatriga näeb Venemaal valminud eelnõu uue kriminaalparagrahvina ette riigi infosüsteemidesse tungimise eest kuni seitse aastat vanglat.
„Riigi infosüsteemidesse ja ressurssidesse“ interneti teel sissemurdmise eest peab Venemaa sideministeeriumis valminud eelnõu järgi olema ette nähtud kriminaalvastutus, kirjutas Kommersant. Peale selle peavad ühendusepakkujad trahvi või tegevuse peatamise ähvardusel täitma jõustruktuuridega koostöö korda, selle korra kehtestavad needsamad organid.
Valitsus pole eelnõud veel läbi vaadanud, praegu tegeleb selle ekspertiisiga justiitsministeerium. Muudatus sätestaks vastutuse interneti kaudu „mittelubatud ligipääsu“ eest riiklikele ressurssidele. Kui selline „ligipääs“ kujuneb info „hävitamiseks, blokeerimiseks, muutmiseks või kopeerimiseks“, riskib süüdlane trahviga kuni pool miljonit rubla (178 000 krooni) või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama tegevuse eest grupiviisiliselt võib mõista kuni seitsmeks aastaks vanglasse.
Ühendusepakkujad saavad kohustuse täielikult jagada õiguskaitseorganitega infot kasutajate ja nende poolt tellitud teenuste kohta. Ettevõtte tegevuse peatamiseks piisab mõne sellise organi juhtkonna liikme „motiveeritud kirjalikust otsusest.“
„Ei ole arusaadav, miks seatakse täiendav kaitse ainult riiklikele ressurssidele,“ kommenteeris Venemaa ajakirjanike liidu asejuht, duuma internetialase seadusandluse töögrupi liige Mihhail Fedotov, „karistus peab olema võrdne nii mõne riigiasutuse leheküljele sissemurdmise kui häkkerirünnaku eest näiteks ajalehe „Kommersant“ vastu.“
Teise töögrupi liikme, rahvusvahelise uurimisinstituudi juhi Astamur Tedejevi sõnul on riigi- ja ametkondliku saladuse rikkumise eest vastutus niigi ette nähtud, uue karistuse liigi puhul võib aga soovi korral võtta vastutusele „suvalise kodaniku, kes kopeerib mingi linnakese linnavalitsuse kodulehel üles riputatud linnapea mingisuguse korralduse.“
Internetiühendust pakkuva ettevõtte tegevuse peatamine mingi „ülemuse kirjakese“ põhjal olevat aga üldse vastuolus põhiseaduse ja kõigi rahvusvaheliste konventsioonidega. Üldiselt on Tedejevi arvates eelnõu mõttetu, sest ei internetti kui kommunikatsioonisüsteemi ega selle kasutajaid saa traditsiooniliste bürokraatlike meetoditega kontrollida.
Eesti-vastaste 2007.a. küberrünnakute au enda õlgele võtnud Sergei Markov leidis äsja raadiointervjuus, et temal pole põhjust millegi eest vabandada, küll aga peaks seda tegema Andrus Ansip.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 11:00
Hairmagicu omanik Kristiina Kalev: juuksed pole lihtsalt osa inimesest, vaid ka osa tema enesekindlusest
Äripäeva raadio saates räägivad Hairmagicu asutaja Kristiina Kalev ja tema tütar, Cybercat juuksesalongis tegutsev Maria Kanter ettevõttest, mis on Eestis üks väheseid, kes valmistab juuksepikendusi ja parukaid algusest lõpuni kohapeal.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele