Eesti shy;farmerid võiksid piima ka tasuta
ära anda, kui neile makstavad põllumajandustoetused oleksid sama suured kui
Euroopa Liidu vanemates liikmesmaades, leiab Eesti suurim mahepiimatootja Meelis
Mõttus.
Poodides käivast piimahinnasõjast hoolimata ootavad tootjad järgmisel kuul kokkuostuhinna väikest tõusu.
„Põhimõtteliselt võib Saksa tootja piima ka rahata ära anda,” ütles OÜd Lõunapiim juhtiv Mõttus Võrumaa Teatajale. Vähemasti võiksid seda tema sõnul teha Eesti piimatootjad, kui neile makstaks sama suurt toetust, kui saavad Saksamaa ja teiste ELi vanemate liikmesmaade farmerid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Aga meie ei saa hektari kohta 600 shy;eurot toetust,” lisas Mõttus, Eesti farmer peab läbi ajama umbes neli korda väiksema toetusega. „Eesti piimasektoril pole teoreetiliselt võimalik eksisteerida,” lausus ta. Üleminekuperiood, mille lõpus otsetoetuste määrad ELi riikides võrdsustuvad, lõpeb aastal 2013.
Poodides käiv hinnasõda annab Mõttuse meelest tootjatele aga vastupidise signaali ja võib võtta mõnelt farmerilt lootuse raskustest välja tulla.
Seotud lood
Piimahinna langetamine pole sõda, see on
vabas turumajanduses tegelikult täiesti normaalne protsess, ütles Oleg Gross ETV
otsesaates Ringvaade.
Eurosaadik Ivari Padari sõnul tegid
põllumajanduspoliitika eksperdid Euroopa sotsiaaldemokraatide ja demokraatide
fraktsioonist (SD) täna ettepaneku 600miljonilise euro fondi loomiseks, et
toetada Euroopa Liidu piimatootjaid.
Alates 1. oktoobrist tõstab Valio Eesti
toorpiima tootjatele makstavaid kokkuostuhindu, samas kerkivad ka toodete
väljamüügihinnad.
Kuna Prisma ei ole vähendanud piima
sisseostuhinda, vaid on hinnalanguse teinud oma kasumi arvelt, on seeläbi
kasvanud ka piimatootjate käibed 25%.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.