Kommentaar: kohtud ei soodusta Rüütmanni tegemist

Kohtupraktika on oma selge seisukoha eelnimetatud küsimuses juba ammu välja kujundanud. Nii näiteks on Riigikohus juba 2002. a oma lahendis nr 3-2-1-17-02 asunud seisukohale, et kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Samuti on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-20-05 leidnud, et kui võlgnik vaidleb põhjendatult nõudele vastu ja kohus asub seisukohale, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, siis ei saa kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel kohtuotsusega võlgniku maksejõuetust välja kuulutada ka juhul, kui võlgnik on maksejõuetu.

Vastab tõele, et viimasel ajal on suurenenud asjade arv, kus kohus on jätnud võlgniku pankrotimenetluse algatamata või pankroti välja kuulutamata põhjusel, et võlausaldaja nõue ei ole selge, kuid nimetatu tuleneb asjaolust, et kohtus menetletavate pankrotiasjade arv on üldiselt suurenenud ja seetõttu on suurenenud ka selliste asjade osakaal. Üldjuhul on selle põhjuseks asjaolu, et võlausaldaja poolt esitatakse pankrotiavaldus kergekäeliselt ning enamasti ei ole võlausaldaja või tema esindaja pankrotiavaldust piisavalt ette valmistanud. Kokkuvõtlikult võib öelda, et võlausaldaja risk pankrotiavalduse esitamisel seisneb selles, kas tema nõue võlgniku vastu on piisavalt selge, et olla pankrotiavalduse aluseks. Juhul, kui nõue on ebaselge, tuleb kaaluda võlgniku vastu nõude esitamist hagimenetluses. Paljudel juhtudel on pankrotiavalduse esitamise põhjuseks oluliselt väiksem riigilõiv kui nõude esitamisel hagimenetluses. Samas peab võlausaldaja siin arvestama asjaoluga, et kohus nõuab enne pankrotimenetluse algatamist kohtu deposiiti raha ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks. Juhul, kui kohus leiab, et võlausaldaja nõue ei ole selge, võivad menetluskuludeks olla ka võlgniku menetluskulud (näiteks õigusabikulud).

Eesti pankrotiseaduse väljatöötamisel on kasutatud mitmete maade eeskuju. Nii näiteks on pankrotiseaduse väljatöötamisel võetud eeskujuks Saksa pankrotiseadus, mille kohaselt peab võlausaldaja tõendama oma nõuet kõigi võimalike tõenditega ning tegema oma nõude usutavaks. Asjaolu, kas võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu või mitte, ei võta kohtult kohustust veenduda võlausaldaja nõude olemasolus. Kui võlausaldaja nõue ei ole usutav, siis ei pea ta hakkama seda tõendama, sest pankrotiasja menetlev kohus ei pea hakkama võlausaldaja nõuet lahendama. Ka Soomes ei ole ebaselge nõue pankroti väljakuulutamise aluseks.