Maksuamet: suurem osa valib ausa tee

"Tulemuslikest kontrollidest 32% lõppes maksuotsustega ehk maksumaksja ei olnud nõus ise parandusi tegema ja 68% deklaratsioonide vabatahtliku parandamisega," rääkis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna asejuht Monika Jõesaar. 480 maksuotsuse saajast vaidlustas selle 130.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Villy Lopmani sõnul saab maksuamet erandlike juhtude puhul rakendada kaudset maksustamist, kui maksuhaldur ei suuda tuvastada, kui palju on isik tulusid saanud.

Pärast seda, kui Tallinna ringkonnakohus rahuldas 2005. aastal Viljandi ärimehe Aivis Ohtla kaebuse maksuameti vastu, kes määras talle hindamise teel 1,2 miljonit krooni tulumaksu, pole maksuamet kaudse maksustamise teemal kohtus kordagi kaotanud.

Jõesaar ütles, et 2005. aastal oli neli selletaolist lahendit, nendest ainult üks oli maksuameti jaoks negatiivne. Tema sõnul sai Ohtla lahend kõige suuremat vastukaja. "2006. aastal oli meil üks kohtulahend ja see oli positiivne," lisas Jõesaar. 2007. aastal oli positiivne lahend, 2008. aastal kaks positiivset lahendit.

"Kohtupraktika näitab, et kui maksumaksja väidab, et ta leidis selle tulu 2003. aastal kuskilt puu kõrvalt, USA või Kanada onu saatis, siis maksumaksja mitte ainult ei väida, vaid peab seda ka tõendama," ütles Lopman. Kui maksumaksja ei suuda tõendada, jääb meie lähenemine peale, märkis ta.

"Kindlasti ei tohiks hindamise teel maksustamine olla maksuametnike esimene valik, sest selle meetodi rakendamine on paljuski subjektiivne," arvas Ernst & Young Baltic ASi maksuosakonna juhataja Ranno Tingas.

Maksu määramine kaudsete tõendite alusel on aktsepteeritav juhul, kui otseseid tõendeid tõepoolest pole võimalik kätte saada, mitte aga juhul, kui otseste tõendite hankimine on maksuhaldurile lihtsalt ebamugav või vaevanõudev tegevus.

Õiglase tulemuse saavutamine revisjoni käigus pole aga lihtne, sest see eeldab adekvaatse hindamismetoodika leidmist. Meetod on õiglane ainult juhul, kui tulemus on maksumaksja suhtes õiglane. Tavaliselt on oht selles, et maksuhaldur pingutab lihtsalt üle ja määrab liiga suure maksubaasi, sest leitud andmed pole päris asjakohased või tehakse nende põhjal ebaõigeid järeldusi. Metoodika osas vastuvaidlemine on maksumaksjale sageli väga komplitseeritud tegevus.