Olematute miljonite lugemine on alati tulutu tegevus

Äripäeva 20. juuli esiküljeloos "Kingitud miljonid" ja 31. juuli arvamusloos "Kingitud miljonid - kas keelatud riigiabi?" spekuleeritakse, et Eesti riik annab Eesti Energia Kaevandused ASi kaudu Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitajatele võileivahinnaga täitepinnast. Ühtlasi spekuleeritakse, et seda võib käsitleda muu hulgas konkurentsiseadust ja Euroopa õigust rikkuva riigiabi andmisena.

Mainitud artiklid sisaldavad ohtralt ebaõiget informatsiooni, mistõttu peame vajalikuks juhtida tähelepanu mõningatele olulistele asjaoludele ja faktidele, mida arvestades neis artiklites toodud järeldused ei pea paika.

Äripäeva artikli kandev väide on järgmine: "20 miljonit krooni peaks tee-ehitajad eesotsas Talteriga maksma riigile ressursitasu kasutatava 750 000 tonni liiva eest. Tegelikult maksavad nad tonni eest vaid paarkümmend senti. Hanke toimumise ajal maksis tonn liiva turul umbes 45 krooni."

Riigiabist ei saa rääkida juba ainuüksi seetõttu, et täitepinnasena kasutatava purdse liivmaterjali Eesti Energia Kaevandused ASilt ostmise võimalus ja tingimused olid Kukruse-Jõhvi tee-ehitushanke pakkumuste esitamise ajal teada ja kasutatavad kõigile pakkujatele. Ja ka seetõttu, et leping, millega lepiti kokku täitepinnase müügi tingimustes, sõlmiti Kukruse-Jõhvi hankes edukaks osutunud konsortsiumi ja Eesti Energia Kaevandused ASi vahel aprillis. Ehk alles pärast seda, kui oli valitud välja Kukruse-Jõhvi hanke võitja ja temaga oli sõlmitud töövõtuleping (tänavu veebruaris).

Seega ei ole hanke võitnud konsortsiumil pakkumust esitades olnud teistega võrreldes ühtegi seadusevastast konkurentsieelist ja Eesti Energia Kaevandused AS-ilt ostetava materjali maksumus ei ole saanud mõjutada pakkumuse hinda. Ükskõik, kes pakkujatest oleks hankes edukaks osutunud, oleks edukas pakkuja saanud kasutada võimalust osta täitepinnast samadel tingimustel. Pole ühtki mõistlikku põhjust eeldada, et täitepinnasena kasutatava purdse liivmaterjali hind oleks sõltuvalt ostjast olnud erinev.

Riigi kui Eesti Energia Kaevandused ASi lõppaktsionäri huvi on, et ettevõtte majandustegevuse tulu oleks maksimaalne. Sellisel juhul jääks Eesti Energia Kaevandused ASil võimalikult palju vahendeid investeeringuiks ja miks mitte ka riigile dividendide maksmiseks. Seetõttu on nii Eesti Energia Kaevandused ASile kui lõppastmes riigile kasulik, kui kolmas isik vabastab ettevõtte jäätmete käitlemise kuludest. Veelgi enam, kuna täitepinnast kasutatakse avalikku kasutusse mõeldud tee rajamiseks, on riigile seeläbi tekkiv kasu kahekordne.

Adekvaatse ja erapooletu hinnangu Äripäeva artiklile on andnud Ida-Virumaa ettevõtja Meelis Tint arvamusloos "Kas need on ikka kingitud miljonid?" (Põhjarannik, 21. juuli). Ta leiab, et kogu Eesti majandus võidab sellest, kui suudetakse põlevkivi tootmisest üle jäävaid materjale kasutada efektiivselt näiteks teedeehituses.