Ainus uuring, milles seni on vaadeldud gripi ja rasvumise seoseid, tehti kahe aasta eest Põhja-Carolina ülikooli teadlase Melinda Becki juhtimisel. Oli teada, et kõhu piirkonnas asuv rasv toodab ridamisi kemikaale, mis vallandavad organismis põletikulisi reaktsioone. Terves organismis on need kemikaalid mõeldud patogeenide ja haigusega nakatunud rakkude hävitamiseks.
Becki töörühma huvitas, milline võiks olla nende kemikaalide mõju gripile, sest gripiohvrite surma põhjustab tavaliselt kontrollimatu kuluga põletikureaktsioon, mida nimetatakse tsütokiinitormiks.
Selgus, et ületoidetud ja rasvunud hiired surid seitse korda suurema tõenäosusega grippi kui geneetiliselt samasuguseid, ent lahjad hiired.
Enne nakatumist oli rasvunud hiire organismis märgatavalt rohkem rasvarakkude poolt toodetavat hormooni leptiini. Nakkushaiguse põdemise ajal oli neil organismis vähem viirust hävitavaid tapjarakke ja –kemikaale.
Leptiin põhjustab organismis immuunvastust ning Becki töörühma hüpoteesi kohaselt muudab leptiin rasvunud hiirte immuunsüsteemi tuimaks ning aeglustab selle reaktsiooni. Tehtud katsed viitasid, et probleemi peapõhjus peitub rasvas.
Kui gripi kulg halvenes, siis tekkis rasvunud hiirtel küll immuunreaktsioon, kuid see oli liiga nõrk ja hiline. Kehas möllavast viirusest ei õnnestunud vabaneda ning seejärel tekkis kontrollimatu immuunreaktsioon, mis lõpptulemusena hiire eluküünla kustutas, just nii nagu inimese puhul tekib tsütokiinide ületootmise puhul
Pole teada, kas midagi samasugust juhtub H1N1 grippi haigestunud inimestega, hoiatab Beck. New Yorgi Albert Einsteini meditsiinikolledži diabeedispetsialist Jesse Roth aga peab võimalikuks, et rasvumine vähendab inimese organismi võimet võidelda gripiviirusega, häirides immuunsüsteemi võimet viirusele reageerida.
Seotud lood
Terviseameti (TA) statistika alusel nakatus tänavu esimese kolme kuuga grippi 3099 inimest, 2014 samal ajal diagnoositi gripp vaid 1702 isikul, kirjutab täna ilmunud ajaleht Meditsiiniuudised.
Kuigi Mehhiko sead vaevalt lennukiga
Eestisse lendavad, ei takista seal sigadelt alanud gripiviirusel miski ka
Eestisse jõudmist, ütles Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia arenduskeskuse
rakendusviroloogia professor Andres Merits.
Seagripi ehk A-gripi genoomi uurinud
teadlased on seisukohal, et viiruse põhjustatud epideemia ei pruugi kujuneda
kuigi laastavaks. Sellele vaatamata on täpse hinnangu andmine praeguses seisus
veel võimatu, sest viirusel on aega muteeruda ning ohtlikumaks muutuda.
Sigade gripp on kogu maailma tähelepanu
keskpunktis, kuid esialgu on küsimusi palju rohkem kui vastuseid.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.