Kommentaar: kas eestlased on suutelised oma riiki haldama?

Kas see oli revolutsiooniline südametunnistus, mis ajendas maksuametnikke võitlusesse ühe suure müügitehingu maksustamiseks? Poliitilisel tasandil on ju otsustatud alates aastast 2000, et tulumaksu ei pea maksma seni, kuni kasum hoitakse mingis juriidilises kehas. Kas tegemist oli teatud tippmaksuametnike (nurjunud) mässuga poliitilise tahte vastu?

Maksuseadused eksisteerivad ühtlasi ka selleks, et kallutada isikuid käituma teatud viisil. Näiteks eelmise nädala Financial Timesis kirjutati, et pangandushiid Citygroup kehtestas äsja oma aktsiatega kauplemisele eritingimused ainult ühel eesmärgil – saada sadu miljoneid dollareid maksusoodustust USA valitsuselt. Selleks, et ettevõte saaks edasi kanda maksukahjumeid, peab USA seaduste kohaselt aktsionäride struktuur vastama teatud tingimustele. Citygroup käitub niisugusel viisil ning USA maksuametil ei tule pähegi hakata maksumaksjat kuidagi ahistama põhjusel, et maksumaksja astub spetsiifilisi seaduslikke samme selleks, et maksta vähem tulumaksu, sest niimoodi käitudes täidetakse ühtlasi ka eesmärgid, mida USA tulumaksuseaduse vastava sättega taotletakse.

Sylvesteri case'i puhul astusid maksumaksjad samuti spetsiifilisi samme selleks, et maksta vähem tulumaksu või lükata selle maksu tasumist edasi, küsides seejuures ka maksuameti kirjaliku selgituse antud küsimuses.

Ajakirjandusest on läbi käinud ka Eesti maksuameti soov ja tahe maksustada isikuid, kes enne 2009. aastat jagasid omanikutulu mitte dividendide maksmise, vaid omaaktsiate tagasiostmise teel.

Millest maksuametil niisugune soov? Tegemist on seadusliku käitumisega ning igaühe põhiseaduslik õigus peaks olema valida tehingu tegemiseks viis, millega kaasneb madalam maksukoormus.

Maksuseadus peaks olema niisugune, et tehingu tegemise viisist sõltuvalt ei saaks tekkida situatsioon, kus ühe viisi puhul tuleb maksta sadu miljoneid tulumaksu ning teisel juhul tuleb maksta maksu null krooni. Aga just niisugune on Eestis kehtiv tulumaksuseadus! Antud situatsioon on ebanormaalne, kuigi teatud poliitikud üritavad väita, et niisugune maksuseadus on Eesti edu võti.

Tundub, et maksuametnikud näevad ja tunnetavad, et niisugune tulumaksuseadus ei kõlba, tegemist ei ole Eesti riigi huvidest lähtuva seadusega. Selle tõdemusega tuleb paraku nõustuda. Samas on hea tõdeda, et elame siiski õigusriigis ning maksuametnikel ei õnnestu määrata makse oma õigustundest lähtuvalt, seadused siiski kehtivad.

Omaette küsimus on, kas Milton Friedmanni teoreetilisel mõttevälgatusel põhinev tulumaksuseadus on ikka riigi kui terviku huvides? Kas Eestil on tulumaksuseadus, mis oma põhialustelt käitub maksumaksjate suhtes õiglaselt ja ühetaoliselt? Kas Eesti tulumaksuseadus suunab maksumaksjad tegudele ja toimingutele, mis on ühiskonna huvides laiemalt?