USAs paisub võlakirjamull

USAs on kiirelt kasvanud uus ja võimas mull valitsuse võlakirjade turul. Iseenesest on loogiline, et aktsiaturu languse faasis liigub kapital turvalisust otsides võlakirjadesse, kuid praegune olukord on pretsedenditu. 10aastaste võlakirjade tootlus langes kriisieelselt 4%-lt 2,54%-le. Samal ajal dollari väärtus kasvas tugevalt (USA investorid on kapitali välisturgudelt tagasi toonud). See on seni tõstnud USA võlakirjade atraktiivsust. Suurim USA võlakirjade omanik 4,8 triljoni dollariga ja suurim ostja on USA Föderaalreserv. George Soros näeb ohtu, et võlakirjaturg "võib käest minna".

Hiljuti teavitas Fed otsusest osta veel 300 miljardi eest valitsuse võlakirju. Kuid Fed ei tooda erinevalt Hiinast miljoneid autosid ega särke, st reaalseid kaupu, millega võlakirjade eest maksta. Tehniliselt ta lihtsalt suurendab enda bilanssi, kirjutades sinna uued numbrid. Kui rahamass suureneb, aga kaupade maht majanduses mitte, langeb rahaühiku väärtus. Lisaks raha trükkimisele suurendab Fed raha pakkumist olematu üleöölaenude intressimääraga. Triljonid dollarid hävisid kinnisvara- ja aktsiahindade langusega, ent kõrge inflatsioon on tõenäoline. Sellele viitas ka Warren Buffett.

Föderaalvalitsuse eelarvedefitsiidiks peaks tänavu kujunema 2 triljonit dollarit ehk 13% SKPst, kuid maksulaekumised on nii halvad, et defitsiit võib tulla suurem. Defitsiiti rahastatakse võlakirjadega ja on loogiline, et kui midagi pakutakse väga palju, ei pruugi nõudlus nii suur olla - pakutava kauba hind langeb. Lisaks jääb üle 60% võlakirjade tähtaeg alla viie aasta ehk need tuleb lähiaastail ümber finantseerida uute võlakirjade müügiga.