Toidutootja tõehetk: kas hinnasurvele peetakse vastu

Konjunktuuriinstituudi uuringu andmetel vähenes kodumaise kauba osakaal nii ühikuliselt kui ka rahaliselt. Asemele ilmuvad odavamad tooted sellistest riikidest, kus põllumajandustootjatele makstakse otsetoetusi kümme korda rohkem kui meil. Siit ka selgitus, miks ei osteta kodumaist toorainet - kallis on, kuid lõpphind sõltub toorme hinnast ning töötleja peab suutma kõrgema hinnaga toote ka kaubandusele maha müüa.

Näiteks lätlased müüvad praegu ükskõik kui madala hinnaga ja loodavad majanduskrahhist pääseda. Väidan, et jätkusuutlik selline tegevus ei ole ja krahhist ei päästa. Näiteks Rimi-ketis müüakse Läti piima. Mul küll puuduvad konkreetsed müüginumbrid, kuid sisetunne ütleb, et meie inimene ikka väga ei armasta teiste toodetud piima. Loodan, et ei eksi.

Oluline on toidu kvaliteet ja maitseomadused. Selge, et üliodava hinna juures ei saa pakkuda maitseelamust ega kvaliteeti.

Kui rääkida hinnasõjast, siis võiks mõelda, et ainuke võitja on lõpptarbija. Aga kui selle toote maitseomadused ja väljanägemine on koos hinna kahanemisega halvenenud, siis tegelikult ju võitjat polegi. Ei saa minna üle ainult odavkaubale, sest see ei aita pikas perspektiivis nõudlusele kaasa - kes tahaks poes näha kitsast ja ilmetute pakenditega valikut, mille maitse pole kõige tipuks suurem asi.