- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: salasigaretid kaks korda odavamad kui legaalsed
Illegaalsete ja legaalsete sigarettide
hinnavahe on kahekordne, selgus konjunktuuriinstituudi 2008. aasta kohta tehtud
uuringust.
Salasigarettide ostjate arv on jäänud 2007. aastaga pea samale tasemele. Sel aastal on varasemast suurem arv inimesi endale teadvustanud, et tuttava kaudu välismaalt sigarettide soetamine on salakaubandus, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud varimajanduse uuringu tulemustest Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa. Tema sõnul on vähenenud pidevate salasigarettide ostjate hulk, küll aga kasvanud väga harva salasigarette ostvate inimeste arv.
„Seoses sellega, et hinnad on tõusnud, on illegaalsete ja legaalsete sigarettide hinnavahe kahekordne. Salamüüjate kasumlikkus on suurenenud,“ selgitas Ahermaa. Salasigarettide osakaal siseturul on jäänud 2007. aastaga samale tasemele ehk 20-25% turust. Veidi on kasvanud sigarettide maht ehk 2007. aasta 0,5-0,7 miljardi sigareti asemel läks eelmisel aastal tarbimisse 0,6-0,8 miljardit sigaretti.
Maksukaotus seoses sellega on kasvanud 395 miljonilt kroonilt 661 miljonile kroonile 2008. aastal. Illegaalse sigaretituru käive oli mullu umbes 348-464 miljonit krooni.
Kuna tubakatoodete nagu ka alkoholi puhul on tegemist aktsiisikaubaga, siis ahvatleb maksudest kõrvalehoidmisega seotud suurem kasumlikkus tugevamalt kui mõne muu kauba puhul, selgitas Ahermaa.
Ka salaalkoholi ostjate arv jäi möödunud aastal 2007. aastaga võrreldes ligikaudu samale tasemele: 2007. aasta 8-12% suurune osakaal viina siseturumahus on kasvanud 2008. aastal 10-15%-le. „Pikas trendis on salaalkoholi ostmine aastate jooksul tunduvalt vähenenud, ostjaid on vähem, pidevad ostjad on kadunud,“ iseloomustas olukorda Ahermaa.
Illegaalse alkoholituru käive võis 2008. aastal küündida 216 miljoni kroonini ja 2,2 miljoni liitrini, millega kaotati umbes 144 miljonit krooni makse (2007. aastal maksutulu kaotus umbes 96 miljonit krooni).
Varimajandusele kulutatu moodustab elanike kulutustest 7%, mis oli 2008. aastal samal tasemel eelmise aastaga. Valdkondadest on esikohal ehitus, remont, elamispinna rentimine, õmblusteenus, veidi vähem autoremont, transport ja iluteenused.
Illegaalsete kaupade ostjate osakaal ostjate üldarvust, kes olid kaupa legaalselt või illegaalselt ostnud, moodustas arvutitarkvara sealhulgas mängude soetamine 29%, kus on toimunud 2007. aastaga võrreldes 6% kasv.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja Evelin Ahermaa esinesid täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati ministeeriumi poolt tellitud 2008. aasta varimajanduse uuringut. Selleks aastaks prognoosis Josing, et tõuseb surve varimajanduse suurenemisele.
Seotud lood
Salaalkoholi ja -sigarettide vastu
võitlemisel on parim abinõu tark aktsiisipoliitika, Eestis mindi eelmise aastal
aktsiiside tõstmisega liiale, leiab alkoholitootjate liidu juht ja ASi
Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.
Ida-Virumaa on salakaubast nii pungil, et
tubaka ja alkoholi maaletoojad kurdavad regiooni vähest huvi legaalse kauba
vastu, rääkis tänasel varimajanduse uuringut tutvustaval pressikonverentsil
peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov.
Varimajandus röövis mullu riigilt ligi 4
miljardit krooni, millest 2,7 miljardit läks kaduma ümbrikupalkade tõttu. Kokku
liikus varimajandusse mullu 7 protsenti elanike kulutustest. Äripäev prognoosib
majanduskriisis varimajanduse suurenemist.
Kergekäeline maksutõus ilma sügava
analüüsita ei pruugi tuua soovitud suuremat tulu riigikassasse, seega soovitab
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing korrata poliitikul hommikuti
endale, et maksude tõstmine ei garanteeri laekumise suurenemist.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele