Rohelised ei poolda käibe-, tulu- või sotsiaalmaksu tõusu

"Maksukoormust tuleb hakata nihutama isikumaksudelt ressursimaksude suunas. Ülejäänud maksusüsteemis tuleb korrigeerida vaid töötuskindlustuse maksu. Rohelised peavad möödapääsmatuks ressursimaksude kasvatamist, eeskätt kliimat kahjustavate fossiilsete kütuste aktsiisimaksu järk-järgulist tõstmist," seisab roheliste erakonna volikogu tänases avalduses.

Fossiilsete kütuste põlemisel tekkiva süsihappegaasi tonni maksumääraks võiks roheliste teatel kujuneda 3000-4000 krooni, mis tõstaks tänase bensiiniaktsiisi kuni kümnele kroonile liitrist. Sama põhimõte rakenduks gaasile ja teistele taastumatutele kütustele, sealhulgas turbakaevandamisele üle taastumismäära miljoni tonni aastas. "Selline muutus tagab piisava sissetuleku riigikassale, välistab deflatsioonilise spiraali jätkumise, parandab Eesti kaubandusbilanssi ja loob aluse majanduse restruktureerimiseks," on kirjas erakonna avalduses.

Välispoliitiliselt tuleb koos Läti ja Leeduga saavutada kõnealuses maksumuutustes lähenemine, et Eesti ressursimaksud ei suurendaks varimajandust ega muutuks lähinaabrite majanduse toetusmehhanismiks, leiavad rohelised. Kliima, keskkonnaväärtused ning seonduv julgeolek on meil naabritega ühised. Roheliste arvates on Balti riikide ühise keskkonnapoliitika saavutamine võimalik ja tänases majanduskriisis hädavajalik.

"Oleme seisukohal, et majanduse restruktureerimise ja selle kaudu edaspidise jätkusuutliku majanduskasvu allikaks saavad olla eeskätt muutused energiamajanduses. Seetõttu tuleks tõsiselt kaaluda võimalust vähendada suurte energiatarbijate kasutusse antud kasvuhoonegaaside kvoote ning kasutada neid majanduse muude sektorite edendamiseks," teatasid rohelised.

Samuti nõuavad nad suuremahulisi tagatisi ja toetusti energiasäästule. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt pakutud alla miljardi krooni suurune toetuskava on selgelt ebapiisav vajaliku usalduse taastamiseks ja majanduse restruktureerimise kiirendamiseks. Tuleb luua vähemalt kümne miljardi kroonine pakett, mis tagaks elanike, ehitusettevõtjate ja tehnoloogiapakkujate kestva huvi energiasäästuäri vastu," seisab roheliste erakonna avalduses.

Valitsusel tuleb roheliste teatel asuda võimalikult kiiresti läbirääkimistesse Euroopa Komisjoniga, muutmaks Eestile mõeldud toetusrahade kasutamise iseloomu. "On selge, et täna tuleks Euroopa abi kasutada enim majandus- ning sotsiaalmõju omavate tegevuste toetuseks. Enne 2007. aastat planeeritud abirahade kasutusplaani kõik osad ei ole enam vastavad meie muutunud oludest tulenevate vajadustega. Paljude heakorra- ning ilutööde toetamine Euroopa Liidu vahendeist ei ole enam otstarbekohane," leiavad nad.

Ka on rohelised seisukohal, et vaid kompleksne lähenemine majandusele ja maksusüsteemile annab Eestile praegustes oludes vajaliku lahenduse.