- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,28%7 709,49
- DOW 30−0,04%53 545,44
- Nasdaq −0,51%26 406,65
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,28%7 709,49
- DOW 30−0,04%53 545,44
- Nasdaq −0,51%26 406,65
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rohelised ei poolda käibe-, tulu- või sotsiaalmaksu tõusu
Roheliste arvates pole praeguses
keerulises majandusolukorras õige tõsta käibe-, tulu- või sotsiaalmaksu, küll
tuleks nende teatel suurendada ressursimakse.
"Maksukoormust tuleb hakata nihutama isikumaksudelt ressursimaksude suunas. Ülejäänud maksusüsteemis tuleb korrigeerida vaid töötuskindlustuse maksu. Rohelised peavad möödapääsmatuks ressursimaksude kasvatamist, eeskätt kliimat kahjustavate fossiilsete kütuste aktsiisimaksu järk-järgulist tõstmist," seisab roheliste erakonna volikogu tänases avalduses.
Fossiilsete kütuste põlemisel tekkiva süsihappegaasi tonni maksumääraks võiks roheliste teatel kujuneda 3000-4000 krooni, mis tõstaks tänase bensiiniaktsiisi kuni kümnele kroonile liitrist. Sama põhimõte rakenduks gaasile ja teistele taastumatutele kütustele, sealhulgas turbakaevandamisele üle taastumismäära miljoni tonni aastas. "Selline muutus tagab piisava sissetuleku riigikassale, välistab deflatsioonilise spiraali jätkumise, parandab Eesti kaubandusbilanssi ja loob aluse majanduse restruktureerimiseks," on kirjas erakonna avalduses.
Välispoliitiliselt tuleb koos Läti ja Leeduga saavutada kõnealuses maksumuutustes lähenemine, et Eesti ressursimaksud ei suurendaks varimajandust ega muutuks lähinaabrite majanduse toetusmehhanismiks, leiavad rohelised. Kliima, keskkonnaväärtused ning seonduv julgeolek on meil naabritega ühised. Roheliste arvates on Balti riikide ühise keskkonnapoliitika saavutamine võimalik ja tänases majanduskriisis hädavajalik.
"Oleme seisukohal, et majanduse restruktureerimise ja selle kaudu edaspidise jätkusuutliku majanduskasvu allikaks saavad olla eeskätt muutused energiamajanduses. Seetõttu tuleks tõsiselt kaaluda võimalust vähendada suurte energiatarbijate kasutusse antud kasvuhoonegaaside kvoote ning kasutada neid majanduse muude sektorite edendamiseks," teatasid rohelised.
Samuti nõuavad nad suuremahulisi tagatisi ja toetusti energiasäästule. "Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt pakutud alla miljardi krooni suurune toetuskava on selgelt ebapiisav vajaliku usalduse taastamiseks ja majanduse restruktureerimise kiirendamiseks. Tuleb luua vähemalt kümne miljardi kroonine pakett, mis tagaks elanike, ehitusettevõtjate ja tehnoloogiapakkujate kestva huvi energiasäästuäri vastu," seisab roheliste erakonna avalduses.
Valitsusel tuleb roheliste teatel asuda võimalikult kiiresti läbirääkimistesse Euroopa Komisjoniga, muutmaks Eestile mõeldud toetusrahade kasutamise iseloomu. "On selge, et täna tuleks Euroopa abi kasutada enim majandus- ning sotsiaalmõju omavate tegevuste toetuseks. Enne 2007. aastat planeeritud abirahade kasutusplaani kõik osad ei ole enam vastavad meie muutunud oludest tulenevate vajadustega. Paljude heakorra- ning ilutööde toetamine Euroopa Liidu vahendeist ei ole enam otstarbekohane," leiavad nad.
Ka on rohelised seisukohal, et vaid kompleksne lähenemine majandusele ja maksusüsteemile annab Eestile praegustes oludes vajaliku lahenduse.
Seotud lood
Eesti valitsuse majanduspoliitika kolm
nurgakivi on stabiilne makromajanduspoliitika, liitumine euroga ja sihipärane
majanduse toetamine, ütles peaminister Andrus Ansip.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor tõdes, et
maksude tõstmine on pigem 2010. aasta riigieelarve küsimus.
Viimastel päevadel uuele tasemele jõudnud
verbaalne sõnasõda koalitsioonipartnerite vahel on tõstatanud küsimuse, kas
järgmisel nädalal on Eestis võimul sama koalitsioon või enam mitte, küsis oma
blogis Mart Laar.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele