Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Abieluvaralepingud läksid lätlaste seas moodi
Aasta esimese nelja kuuga on lätlased
vormistanud ligi 600 abieluvaralepingut. Põhjus pole mitte kasvanud juriidilises
kirjaoskuses, vaid võlgnike arvu suurenemises, vahendas rus.db.lv.
Paljud 588 abieluvara lepingu sõlmijaist püüavad niimoodi päästa oma vara võlausaldajate küüsist, kirjutas Telegraf. Märtsis kasvas abieluvaralepingute arv 184ni. Võrreldes möödunud aasta sama kuuga on see 42% suurem number.
Kohtueksperdi Andrei Judini sõnul seostub abieluvaralepingute mood statistiliste näitajatega, mis kajastavad vara vormistamist teiste nimele.
Läti äriregistri andmetel vahetasid ettevõtted tänavu omanikke 2401 korral.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Ettenägelikud inimesed vormistavad kõige esimesena oma vara teiste nimele, vähem ettevaatlikud hakkavad tõmblema alles siis, kui algavad probleemid," tunnistas Judin. "Idee on väga lihtne. Kui inimene võtab endale kohustused, siis üks viis, kuidas neist vabaneda, on korraldada nii, et maksmise hetkeks poleks tal enam midagi. Sel eesmärgil kirjutataksegi vara teiste nimele, sõlmitakse abieluvaralepinguid, kulutatakse raha pudi-padile jms."
Läti seadused võimaldavad aga vara raiskamise eest vastutusele võtta, märkis Judin.
Kinnisvaraärimees Sander Kaus ütles
Äripäevale, et abieluvaraleping varalist positsiooni ei muutnud, kuid tehingu
ajastuse tingis abikaasa Merli Kausi lahkumine töölt ja uue ettevõtte
asutamine.
Võlakirjade lunastamistähtaja kaks aastat
edasi lükanud Kakumäe Jahisadama ja 4D Capital Managemendi kaasomanik Sander
Kaus kindlustas veebruaris ja märtsis perekonna vara säilimist
kannetega abieluvara registrisse.
Notar Aivar Mesikäpp ja tema abikaasa Laivi
Mesikäpp lasid abieluvara registrisse kanda, et vara ja kohustused jäävad
sellele abikaasale, kelle nimele vara vormistatakse.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.