- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,21%7 714,71
- DOW 30−0,01%53 565,25
- Nasdaq −0,41%26 432
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,21%7 714,71
- DOW 30−0,01%53 565,25
- Nasdaq −0,41%26 432
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Padar kaalub vanemahüvitise kallale minekut
Alternatiivsena on võimalik muuta ka vanemahüvitise maksimummäära, selline ettepanek seisab postimees.ee portaalis avaldatud Ivari Padari juhitava rahandusministeeriumi eelarve tööversioonis.
Ettepaneku põhjendus ja mõjudHüvitise saamine kehtiva seaduse alusel annab saajatele parema garantii väikelapse eest hoolitsemiseks, kuna säilib rahaline sissetulek. Majandus ei kaota, sest osa töötajaid tuleb varem tööle, kuna ei soovi olla kodus lapsehooldustasuga. Samal ajal on ilmselt raskusi lastesõime kohtadega. Vanemahüvitise maksmise süsteemi oleks otstarbekas muuta arvestades muuhulgas toimunud eelarveliste vahendite vajaduse kasvuga antud valdkonnale – 2009. aasta jaanuaris maksti vanemahüvitiseks ligikaudu 75% enam kui 2007. aastal. Eelarvekulude kasv on lisaks toetuste eesmärgile põhjustatud ka pettuste arvu kasvust – kunstlikult suurendatakse hüvitise perioodile eelnevalt ema sissetulekut, mis võimaldaks maksimaalselt suure hüvitise saamise riigilt. Meetmed kontrollide tõhustamiseks on vältimatud. Seejuures peab arvestama, et ei ole võimalik kaotada ilmselt hüvitist neil, kes seda juba saavad, mistõttu kokkuhoid esialgselt jääb ka väiksem.
Samas tuleks osaliselt kokkuhoitav summa suunata ilmselt lasteaia(sõime)kohtade loomisse, millede puudus käesoleval hetkel tekitab suuresti probleeme vanemate tööle naasmisel. Teisalt muudab aga lasteaiakohtade puudus kohati mõttetuks hüvitise maksmise riigi poolt – vanem maksab hiljem juba tööl olles saadud hüvitise lapsehoidja palgaks.
Alternatiivsed muudatused antud valdkonnapoliitikas ja nende mõjud
Kindlasti võiks kaaluda ka vanemahüvitise maksimummäära väiksemaks muutmist ja siduda see lahti sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust eelneval kalendriaastal, kus kehtib kolmekordne keskmine tulu, mis 2009. aastal on 30 759 krooni (10 243 krooni*3). Maksimummääras saajaid 31.12.2009. aasta seisuga 902 isikut.
Kui määrata maksimumsuurus riigieelarve seaduse tekstiparagrahviga (nagu paljudel muudel juhtudel) näiteks summas 22 000 krooni (võimalusena kaaluda ka maksimumsummana 18 000 krooni) kuus (vähenemine kuus võrreldes 2009. aasta keskmisega), mis vähendaks kuu summat 8279 krooni võrra, siis võib tekkida kokkuhoid sama 900 isiku puhul (8279*900*12) 89,4 mln krooni aastas. Täpsed isikute arvud ei ole prognoositavad, sest hüvitiste saajate arv ja ka tulu suurus muutub pidevalt.
Praxise peretoetuste analüüsi tulemused näitavad, et Eesti peretoetuste süsteem on EL riikde seas kõige enam keskendunud sündidele ja seda tänu vanemahüvitisele. Teine oluline järeldus ütleb, et üha rohkem toetusraha läheb kõrgeimasse tulukvintiili kuuluvatele peredele. Kui 2000. aastal said vaeseimas ja rikkaimas tulukvintiilis elavad lapsed toetusi võrdselt (lapse kohta), siis 2008. aastaks oli kõrgeima tulukvintiili toetus 1,8 korda kõrgem, kui vaeseimas kvintiilis. Selle taga on toetuste üha suurem seotus vanemate sissetulekuga. Riikliku perepoliitika eesmärkide selgem sõnastamine aitaks otsustada, kas peretoetuste maksmine praeguses proportsioonis lapse vanuse ning pere sissetuleku skaalal on optimaalne.
Seotud lood
Ajakirjanduses on saanud avalikuks analüüs,
mis pandi rahandusministeeriumis kokku peaminister Andrus Ansipi palvel, seisab
Ivari Padari saadetud kommentaaris.
Keskerakonna, sotside, roheliste ja
Rahvaliidu esindajad hääletasid täna riigikogu rahanduskomisjonis 2009.
aasta lisaeelarvesse sisse vanemahüvitise ülempiiri kahekordse langetamise.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele