Eesti Loto juht: Ansipi idee tuli üllatusena

Kuigi rahandusministeerium tellis hiljuti Eesti Loto juhtkonnalt ülevaate firma majandusseisust, oli Lepa sõnul tegemist korralise iga aastase aruandlusega ettevõtte tegevuse ja finantseesmärkide kohta ning mingit võimalikku huvi riigiettevõte erakätesse andmiseks Lepp sellest välja ei lugenud. Muude küsimuste hulgas on Eesti Loto Lepa kinnitusel seadusest ja valitsuse määrusest tulenevalt pidanud igal aastal andma oma seisukoha võimaliku erastamise kohta, mida tehti ka sel korral: „Riik peaks säilitama sajaprotsendilise osaluse Eesti Loto ASis. Eraomanduses ettevõtte peamine eesmärk ja kohustus aktsionäride ees on teenida maksimaalset tulu. Riik omanikuna saab aga läbi Eesti Loto ellu viia hasartmängupoliitikat, pidades esmajärjekorras silmas ühiskonna huve.“

Juriidiliselt läheks Eesti Loto opereerimise erakätesse andmine ning eriti erastamine üsnagi tülikaks, sest hasartmänguseadus võimaldab loto korraldamist ainult 100% riigi omanduses olevale ettevõttele, ehk siis hasartmänguseadust muutmata pole Eesti Loto mingit mõtet müüa.

Loterii on monopoolses seisus suuremas osas Euroopa riikides. Skandinaavia maades on loterii valdavalt riigi omanduses ning seda peetakse kõige paremaks variandiks. „Nagu me rahandusministeeriumile ka kirjutasime, riik saab läbi enda omanduses oleva ettevõtte teostada laiemat nägemust, mõjutada turgu tunduvalt paremini kui seesama ettevõte oleks eraomanduses. Selge on ka see, et eraettevõtte esimene omanikueesmärk on puhtalt kasumi teenimine. Kui ettevõtet omab riik, võib ta vajadusel ka teisiti otsustada,“ tõi Lepp välja eraomanikuga kaasnevad puudused.

Enne mingeid konkreetsemaid otsuseid on Lepa sõnul aga vara selle tehingu võimaliku tulususe üle spekuleerida, sest pole teada, millistel tingimustel ja kellele oleks riik nõus Eesti Loto opereerida anda või erastada.

„Ma näen siin ohtu, kui lühikese perspektiiviga rahavajaduse ohvriks tuuakse riigi pikemaajalised eesmärgid hasartmänguturu korraldamisel. Kui omanik otsustab oma ettevõtte erastada, on see muidugi tema otsus. Tahaks loota vähemasti, et lisaks hädavajalikule tulu saamisele arvestatakse ka teisi aspekte,“ ütles Lepp.

Eesti Loto käive oli mullu 434 miljonit krooni, kasum 82 miljonit krooni.

Eesti Loto turuosa on praegu umbes 90 protsenti, teiste loteriikorraldajate tegevusload lõppevad järgmise aasta keskel ja siis saavutab lotofirma riigis monopoli õigused.