Tarmo Kriis: tähelepanu töötuse vähendamisele

"Mingisugune süsteem tuleks leida, et seda survet töötuskindlustushüvitiselt lahkumiseks suurendada. Oluline, et inimene otsiks võimalusi, kuidas uuesti tööle hakata. Meil on struktuurne probleem. Meil on 50 000 töötut ehitajat ja on selge, et need inimesed kõik enam sellele tööle tagasi ei pääse," ütles ta. "Peab tegelema aktiivselt ümberõppega, ilmselt tulema ka palgaootustes allapoole. Ma arvan, et töötukassa ei peaks sellist struktuureset töötust täies ulatuses kompenseerima," selgitas Kriis.

Tööandjate keskliidu juhi sõnul peavad nii ametiühingud, kutseõppeasutused kui ka töötukassa panustama inimeste ümberõppesse. "Tuleb vaadata, kuidas panna töötukassa sedasi tööle, et need töötud ka ise võimalikult kiiresti oleks huvitatud uuesti tööle asumisest ja tegeleks aktiivselt töö otsimisega," lisas ta ja ütles, et suurima kokkuhoiu annaks see, kui suudetaks vähendada töötust.

Ametiühingute keskliit tegi täna ettepaneku suurendada töötuskindlustuse maksemäära 3,7%ni – sellest 2,5% maksaks töötaja oma palgalt, 1,2% aga tööandja palgafondilt. Kriisi sõnul tööandjad maksemäära tõstmisega nõnda kõrgele ei nõustu. Kulutusi saab tema hinnangul kärpida aga uusi hüvitisi ringi vaadates. "Tuleks vaadata, kas kõik see, milles me hüvitiste koha pealt kokku leppisime, on nii vajalik," viitas ta aasta tagasi sündinud uue töölepingu seaduse kompromissile, millega kaasnevalt lepiti kokku ka töötushüvitiste suurendamises. "Äkki siiski on võimalik hüvitisi nii disainida, et inimesed valiksid pigem tööl käimise kui hüvitise saamise," lisas Kriis.