Juhtkiri: mida teha miljardi krooniga?

Meie IT-sektori kogukäibest annavad 90 protsenti umbes sada ettevõtet, nendest omakorda lõviosa telekomid. Ülejäänud on - üksikute eranditega - sajad kõrgemate ambitsioonideta ühemehefirmad, mis pakuvad lihtsakoelist teenust ega unistagi eksportimisest.

Riskikapitalistide huviorbiidist on nad sama kaugel kui uksehoidja finantsjuhi ametist. Vähesed pärlid on juba leitud ehk nagu ASI osanik Toivo Annus nendib: "Koorekiht on juba läbi riisutud."

Järelikult ei ole e-Eesti arengu järgmisesse faasi jõudmiseks oluline mitte parimate investeeringuvõimaluste ülesleidmine, vaid seemne muldapanek. Piltlikult öeldes: ei saa peenralt lilli noppida, kui seal lilli pole, küll aga saab neid sinna järgmiseks kevadeks külvata. Puuduvaks lüliks on tugevate IT-ettevõtjate pealekasv. Veebruaris avaldatud Arengufondi IT arenguseire raport tegi kaks head ettepanekut, kuidas seda probleemi lahendada.

Esiteks, Eesti jaoks on kriitiline kehtestada ennast rahvusvaheliselt tunnustatud IT-kõrghariduse andjana. Selleks tuleks riigil investeerida vähemalt viie-kuue tugeva IT-valdkonna välisprofessori Eestisse toomisesse. Teiseks, IT- ja majandusharidus peavad senisest rohkem lõikuma, IT-inimestele peab õpetama ettevõtlust ja vastupidi.

Skype'i loojad võiksidki kaaluda Eesti IT-hariduse toetamist ja professorikohtade loomist ülikoolide juures (suurema sünergia infotehnoloogia ja ettevõtluse vahel saaks luua nt IT Kolledžis ja Tallinna Tehnikaülikoolis). Kui tudengitel oleks maailmatasemel õppekavad ja õppejõud - kes omakorda tõmbaksid ligi välistudengeid -, siis ei kiirustaks nad ka esimeselt kursuselt ahvatlevate tööpakkumiste peale lahkuma.

Sponsoritele oleks see esialgu pigem heategevus kui äri. Kuid see oleks ka parim garantii, et varsti on seda miljardit krooni kuhugi investeerida.

Autor: 1706-aripaev