Unt hoiab kogu jõuga farmaatsiatehast Eestis

Osa tegevusest on juba lõunasse kolinud: selle kümnendi alguses viidi Lätti kogu tablettide ja ampullide tootmine. Siia jäid ainult salvid.

Unt armastab tuua näiteid Iirimaast, mis on suutnud enda juurde meelitada pea kõik maailma suuremad ravimitootjad. Tulemus - riigi ekspordist napilt alla poole ehk 44% annab farmaatsiasektor, mis valmistab aastas kümnete miljardite eurode väärtuses medikamente ja on loonud riiki tuhandeid kõrgepalgalisi töökohti. Tervisesektor on prioriteetne ka Läti valitsusele. "Igas riigis peaks olema oma ravimitööstus," sõnas Unt, kes sattus ravimiärisse 1999. aastal, kui kandideeris farmaatsiatehase rahaasjade valitsejaks.

Tehase ehitamiseks (projekt peatati 2007. aasta lõpus) lõi ravimifirma käed hinnatud farmaatsiatehaste ehitaja Pharmadule ABga, kelle tootmine asub Eestis Jüris. Eli Lilly, Aventis Pasteur, Baxter ja Merck on mõni näide firma klientidest.

Pharmadule'i võlu peitub selles, et tema ehitatud tehased vastavad maailma kõige karmimatele nõuetele. Steriilsuselt on uue tehase tootmisruumid võrreldavad operatsioonisaalidega, mis võimaldab seal toota ka eritingimusi nõudvaid preparaate, näiteks antibiootikume ja alkoholi baasil geele.

"Eestil on vaja modernset tehast, et minna mõne USA konglomeraadi juurde ja öelda, et tahame nendega koostööd teha," unistas Unt.

Reserveeritud hoiakuga Unt rääkis uuest tehasest lausa kirglikult. Praeguseks on firma ehitusprojekti väljatöötamisele kulutanud 30 miljonit krooni ja välja lunastanud krundi Lasnamäe tööstuspargis Taevakivi tänaval.

"Kõik seisab raha taga. Ja sõltub Eesti valitsuse soovist säilitada Eestis üks suurtootmine ja töökohad," kuulutas Grindeksi nõukogu esimees Kirovs Lipmans mullu oktoobris. Otsuse farmaatsiatehase saatuse kohta lubasid omanikud avaldada veel sel suvel. Maksma võib tehas minna 350 miljonit krooni.