- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: Valuutakomitee vaevad
Kas poleks aeg loobuda valuutakomitee kaudu
odavalt G7 maade valitsuste defitsiite finantseerimast ja kasutada raha
hoopis millekski, mis Eestile kasulikum?
Viimasel ajal on päevalgele tulnud mõned valuutakomitee senitundmatud omadused.
Kõigepealt, krooni kattevara on investeeritud ülimadala tootlusega võlakirjadesse. Oletame lihtsustatult, et kattevara on investeeritud Saksa valitsuse võlakirjadesse. 19. märtsil oli Saksa võlakirjade tootlus järgmine: 3 kuud 0,5%, 2 aastat 1,4%, 10 aastat 3%.
Oletame ka, et krooni kattevara on jaotatud ühtlaselt kõigi kolme vahel. Tulemuseks oleks keskmine tootlus circa 1,21 % aastas.
Samal ajal laenab Eesti EIB-lt 550 miljonit eurot. Rahandusministeerium pole avalikustanud, missuguse protsendiga laenu võetakse, aga kõige paremal juhul ehk kuue kuu EURIBOR + 1,5%-ga. Praeguse seisuga on kuue kuu EURIBOR 1.75%, laenuprotsendiks tuleks siis 1.75 + 1.5 = 3.25%.
Miks Eesti sellist kilplaslikku äri teeb? Laenab 3.25%-ga ja investeerib 1.21%-ga? Arvestades laenu suurust – 550 miljonit – on aastane kaotus 2.04%*550 = 11 200 000 eurot.
Pakutakse ka veel muid võimalusi. Päevalehes soovitab Andres Arrak laenata rahvusvahelistelt turgudelt. Arvestades praegust olukorda, saaks Eesti laenata kusagil 10 % ligidal, või ehk isegi veel kõrgema protsendiga. Niisis, investeerime kattevara 1%-ga, aga laename 10%-ga? 550 miljoni euro pealt oleks kaotus 49 500 000 eurot aastas.
Eesti Panga koduleheküljelt võib näha, et krooni kattevara suurus on praegu umbes 40 miljardit Eesti krooni, ehk umbes 3 miljardit eurot. Iga Eesti elaniku kohta teeb see umbes 2100 eurot. Kui vaadata Saksamaad, siis seal on rahvusvahelisi reserve vaid 1200 eurot inimese kohta.
Milleks siis Eestil laenu võtta, kui on olemas reservid, mis teenivad vaid üks vaevane protsent aastas? Kas poleks aeg loobuda valuutakomitee kaudu odavalt G7 maade valitsuste defitsiite finantseerimast ja kasutada raha hoopis millekski, millest Eestile rohkem kasu?
Tuletame meelde, et omal ajal loodi valuutakomitee inflatsiooniga võitlemiseks. Valuutakomitee võtab ära valitsuselt võimaluse raha juurde trükkida, kuna ringluses olev raha peab olema kaetud kattevaraga. Kuna N. Liidus oli inflatsioon põhjustatud pidevast raha trükkimisest eelarvedefitsiitide finantseerimiseks, eeldas Eesti vabariik, et valuutakomitee kehtestamisega inflatsioonilised probleemid kaovad.
Kahjuks aga võtab valuutakomitee keskpangalt ära tema peamise tööriista ja funktsiooni - rahapoliitika. Paljudes valuutakomitee maades keskpank üldse puudub – selle asemel luuakse nn. monetary authority, mille ülesandeks on pankade regulatsioon ja raharingluse korraldamine.
Viimaste aastate kõrge inflatsioon valuutakomitee maades nagu Eesti ja Leedu näitas, et inflatsiooni ohjeldamiseks on valuutakomiteest üksi vähe. Tarvis on ka keskpanga rahapoliitikat. Eurotsooni interessimäär oli tarbimisbuumis Eesti jaoks selgelt liiga madal.
Hetkel kuum
Rahapoliitika puudumise tagajärjed on nüüd meiega. Viimase kümne aastaga on Eestis keskmine palk peaagu kolmekordistunud, valuutakurss muidugi on olnud samal ajal fikseeritud. Selge on, et selline palgatõus erodeerib maa konkurentsivõimet ja stimuleerib impordi tarbimist.
Valuutakomitee ei näe ette mingit protseduuri kuidas valuutakurssi korrigeerida. Kahjuks valuutakursi kunstlik upitamine (s.t. vabaturu kursist kõrgemal hoidmine) ei ole minu teada ühelegi maale kasu toonud. Pigem võivad selles peituda ohud. Suurbritannia proovis seda 1992 ja kaotas miljardeid valuutatehingutega. Argentiina hoidis oma valuutat aastaid liiga kõrgel, kuni lõpuks selgus, et valuutakomitee kombineerituna kõrge inflatsiooniga võib olla kui viitsütikuga pomm.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele