USA kindlustusgigant AIG maksis 418
töötajale kokku 218 miljonit dollarit boonuseid. Seda on 53 miljonit
dollarit enam kui veel paar päeva tagasi arvati, vahendab BBC Associated
Pressi.
Kui Connecticuti osariigi peaprokuratuur AIG-lt raamatupidamisdokumendid välja nõudis, selgus, et 73-le inimesele maksti ligikaudu miljon, viiele aga tervenisti neli miljonit dollarit. Pärast seda oli ka lõplikult selge, et boonuste kogusumma ületas kaugelt igasuguse mõistlikkuse piiri.
AIG oleks mullu sügisel pankrotistunud, kui USA ei oleks ettevõtet 170 miljardi dollariga turgutanud.
Suur osa preemiatest jagati just AIG finantstoodete spetsialistidele, kelle keerukad tehingud paljude suurpankadega ülemaailmset majanduskriisi vallandada aitasid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks on afäär näidanud puudulikku infovahetust USA riigiasutuste vahel. Nimelt andis AIG USA keskpangale otsusest preemiaid maksta teada juba kolme kuu eest, kuid keskpank ei vaevunud sellest teavitama ei Valget Maja ega rahandusministeeriumi.
Valitsus nõuab, et AIG preemiaks tasutud miljonid riigile tagastaks, kui soovib saada riigilt veelgi lisaabi 30 miljardi dollari ulatuses.
Ühedollarilise aastapalgaga AIG tegevjuht Edward Liddy on preemiate maksmist põhjendanud asjaoluga, et konkurentsis püsimiseks ei jää neil muud üle kui parimatele lisatasu lubada.
Seotud lood
AIG juht Edward Liddy plaanib mõne
järgneva tunni jooksul paluda pühapäeval 165 miljoni dollari eest
boonuseid saanud töötajatel pool saadud rahast tagasi maksta, kirjutab New York
Times.
Kindlustusselts AIG maksis üle 100 miljardi
dollari riigilt saadud abi välja pankadele ja osariikidele, vahendab
Bloomberg.
USA kindlustusettevõte American
International Group (AIG) kaalub oma New Yorki peakorteri ja teise pilvelõhkuja
müüki Manhattanil, kirjutab Bloomberg.
USA kongress võttis vastu seaduse, mille
kohaselt peavad AIG ning teiste finantsettevõtete töötajad, mis said riigilt
abi, maksma boonustelt maksu 90 protsendi ulatuses.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.