Korteriühistu esimees: võlgnikke tekib juurde

„Kui veel inimesi töö kaotab, siis ei ole vaja kaugele mõelda, sest kindlasti tekib võlgnikke juurde,“ prognoosis Teder. „Oleme Mustamäe korteriühistute ümarlaual arutanud, kas riik on valmis tegema fondi,“ rääkis Teder avalikkuses ringlevast stabilisatsioonifondi ideest, mille järgi saaksid korteriühistud riigilt väga soodsa intressiga laenu.

Sõpruse 233 korteriühistu esimees Tatjana Loginova ütles, et saavad hakkama ja ühistu pankrotti ei lähe, kuid probleeme on väga palju ning seetõttu ei pea ka tema närvid vastu. „Tegemist on palju, aga raha ei ole. See raha, mis üle jääb, see on nii väike summa, et lihtsalt ei jätku remondiks,“ kurtis pensionieas kümme aastat 119 korteriga korteriühistut juhtinud Loginova.

„Iga juhust vaatame eraldi,“ ütles Loginova, kuidas käituvad nad ühistus võlglastega. Väga paljud võtsid Loginova sõnul laenu, mida nad nüüd maksavad, aga korteriühistule jäädakse võlgu. „Mul on 5 korterit, mida ma iga kuu raputan. Kui kaks kuud ei maksa, siis kolmandal kuul võin anda kiiremetluse korras kohtusse,“ rääkis Loginova, kuigi inimesed ei soovi korterist loobuda, sest Sõpruse 233 majas on kommunaalmaksed tema sõnul väikesed, vaatamata sellele, et kulud on tõusnud.

„Kui teistes majades makstakse sooja eest 17-18 krooni ruutmeetri kohta, siis meie maksame keskmiselt 8 krooni ruutmeetri kohta,“ selgitas Loginova. „Meil saab igaüks toasoojust reguleerida.“

Praeguse seisuga on ühistu andnud Loginova sõnul ühele korterile soodustuse, mis tähendab, et võlg on viivise maksmisest vabastatud. „Neil on kõige suurem võlg - 17 000 krooni,“ rääkis Loginova ühistu suurimast võlgnikust. Ülejäänud võlgnikud maksavad viivist, mis on küll väiksem, kui kommunaalteenusepakkujate 2,5-3protsendine viivis. „Ühistu ise ei ole kordagi teenusepakkujale võlga jäänud,“ kinnitas Loginova.