Käo: kui riik kaasa ei tule, ootab meid kaks lööki

„Suur pidu on läbi ja käes on afterparty, kas me seda just sellisena ette kujutasime, on juba iseasi. Ettevõtted peaksid tegema kulubaasid õigeks, oleme seda teed juba läinud. Kuid kui riik kaasa ei tule, tabab meid kaks lööki, esmalt deflatsioon ja siis devalveerimine otsa. Eksport on ka selline, mis loob majanduskasvu. Eksport on võtmesõna, aga ka välisinvesteeringud, nende Eestisse toomine on ülioluline," lausus Käo foorumil.

Martinson Trigon Venture Partners juhtiva partneri Allan Martinson lähenes küsimusele matemaatiliselt. Tema sõnul sõltub summa liidetavatest, milleks on nõudlus, valitsuse tegevus ja eksport. „Meil pole muud võimalust, kui sellest kriisist end välja eksportida, kuid mida ja kuhu? Midagi, mida me võime teistmoodi tegema hakata, uued tooted jms. Võiksime ka midagi olemasolevat eksportida, kellegi käest maailmas tüki ära võtta. Kui vaatame ümberringi, siis viimase 12 kuu jooksul on Eesti tööjõud kallimaks läinud, paljude meie konkurentsriikide valuutad on devalveeritud. Ma ei taha seda d-tähega tabusõna kasutada, deflatsioon ja devalveerimine, aga üks neist kahest mängib rolli," märkis Martinson.

„See paha sõna d-tähega, mis see nii paha on? See on reaalsus. Kaasaegses majanduses ongi kaks lahendust, devalveerimine ja deflatsioon. Ma eelistaks ka deflatsiooni. Kuid mida see tähendab riigitasandil, makrotasandil, ma pole väga suurt selgitust veel saanud. Ainult deklaratsioonist, et me valisime deflatsiooni, ei aita,“ märkis ettevõtja Toomas Luman.

Jüri Käi sõnul on praegu Eestis investeeringuid väga raske saada. „Senikaua kuni finantssektoris pole rahu ega tasakaalu, seni ei saa me rääkida uute investeeringute tulekust Eestisse. Peame selle ellujäämise faasi läbi elama. Me ei tohi siin maksukeskkonda muuta ja tingimused peavad olema soodsad, me konkureerime ju kõigi riikidega,“ rääkis Käo.

Lumani sõnul aga ei hakkagi kauged investorid Eestisse tulema, sest investorid liiguvad ikka ju sinna, mida nad teavad või tunnevad. „Enne kui me pole saanud eurotsooniga ühineda, me investeeringuid ei saa. Teistel riikidel, kel jäi üle devalveerida, need usuvad, et see ka meid ootab. Ja rahalaevad tulevad siia vaid siis, kui me oleme devalveerinud või liitunud eurotsooniga. Praegu nad pigem ootavad,“ lausus Luman.

Allan Martinson lisas, et võimalus, et ka meid devalveerimine ootab, on 50/50. „Üks korralik devalveerimine või minek eurotsooni, see nõuaks kokkulepet kümnete tuhandete majandussubjektidega. Ma tsiteerin üht välisministrit kui ütlen, et devalveerimine on normaalne majanduspoliitiline element, see toimub ümberringi nagunii. Kui see on meie peaministri sõnul teema, millest vaid lollid võivad rääkida, on pool maailma ju lollid. Ma kutsuks üles normaalsele diskussioonile, võib-olla sel välisministril on õigus,“ viskas Martinson õhku küsimuse.