Eesti tõusis inimarengu edetabelis 42. kohale

Leedu on kohe Eesti järel 43. kohal ning Läti 44. kohal. Eestist parema inimarengu indeksiga on 26 Euroopa riiki.

Eri komponentide lõikes tehtavas pingereas on Eesti üpris erinevatel kohtadel – harituse näitaja annab meile maailmas 19. koha, eluea näitajalt jääme aga alla 89 riigile.

Aruande peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin peab elukvaliteedi teema tõstatamist eriti oluliseks just praegusel ajal, kus muretu majanduskasvu periood on lõppenud ning uus tõsisem olukord, millest nii riik kui ka pered end leiavad, muremõtteid tekitab. „Just nüüd on vaja eriti täpselt vaagida, mis on elus kõige olulisem ja millega annab oodata. Peaksime hoiduma sammudest, mis võivad elukvaliteeti pöördumatult kahjustada ja jätta sügavaid arme rahva elujõule,” ütles Lauristin.

Aruande koostajad hoiatavad, et pole sugugi vältimatu, et kriisist tekkinud sotsiaalne pinge peaks muutuma aknaid purustavaks ja riiki lammutavaks negatiivseks energiaks. Parim tee kodanikuühiskonna algatusvõimele reaalse väljundi tagamiseks on kriisi negatiivsete sotsiaalsete mõjude ennetamine ja vältimine.

„Kriis annab tõuke väärtuste muutumisele, materiaalsete eduväärtuste asendumisele sotsiaalsete ja vaimsete väärtustega,“ märgitakse aruandes. Samas on siiski vaja ka märgata, et sotsiaalne kapital ei kasva iseenesest tühjal kohal ega lahtise taeva all – see vajab avalikku ruumi, infot ja suhtlust, innustavaid sümboleid ning pühendunud omakasupüüdmatuid eestvedajaid. Kriisisituatsioonis avanevate uute võimaluste äratundmiseks ja kasutamiseks on vajalik nii nende probleemide avalik arutelu kui ka ettevõtjate, ametnike, organisatsioonide juhtide ja tippspetsialistide, poliitikute ja kodanikuühenduste liidrite koolitus, mis aitaks vabaneda rutiinsest mõtlemisest ja innustaks otsima uusi eesmärke ja arenguteid.

Elukvaliteet on laiapõhjaline kontseptsioon, mis kokkuvõtvalt tähendab ühiskonna terviklikku heaolu. Teisisõnu – kuidas ühiskond loob inimestele sobivad tingimused, et ühiskonna liikmed saaksid saavutada oma eesmärke ja valida enda jaoks sobiv elustiil. Selles kontekstis elukvaliteedi kontseptsioon väljub elutingimuste raamidest, mis kontsentreerib tähelepanu materiaalsetele ressurssidele. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, materiaalne olukord, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne.

Juba alates 1990. aastast annab ÜRO välja globaalset inimarengu aruannet, Eestis on selliseid aruandeid koostatud alates 1995. aastast. Tänaseks on inimarengu aruanded saanud maailmas üheks enamtsiteeritumaiks arengudokumendiks, mis käsitlevad nii maailma kui ka vastava riigi jaoks keskseid mureküsimusi ja nende lahendusteid.