Tänavu ootame jätkuvat survet
kasumlikkusele kõikides Kaubamaja ärides ning vastavalt sellele oleme allapoole
korrigeerimas ka oma prognoose. Investoritel soovitame jätkuvalt aktsiast
hoiduda, ütles LHV analüütik Henri Adams.
"Tallinna Kaubamaja valmistas neljanda kvartali tulemustega investoritele tõsise pettumuse. Kuna ärivaldkondade müüginumbrid olid juba eelnevalt avaldatud, langes tähelepanu ettevõtte kuludele. Siinkohal tuleb tõdeda, et midagi positiivset sealt aktsionäride jaoks ei tulnud," ütles Adams.
"Kulutused ületasid LHV ootusi ning lisaks hinnati üsnagi suures mahus alla varade väärtust. Kui amortisatsioonieelse ärikasumi (EBITDA) tasemel suutis ettevõte teenida veel kasumit siis varade hinna allapoole korrigeerimine tekitas kasumireale juba suure miinuse," lisas ta.
Adams märkis, et LHV ootas 4. kvartali kasumiks 69 miljonit krooni, mis oleks tähendanud pea 50% langust võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal. Paraku lõpetas Kaubamaja viimase kvartali hoopiski sama suure kahjumiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Vaadates erinevaid ärivaldkondi, lõpetasid 4. kvartali plussis vaid Selverid ning Kaubamajad. Nii autoäris, jalatsite müügis kui ka kinnisvaraäris tuli vastu võtta suured kahjumid. Arvestades Baltikumi majanduse rasket olukorda ning tõsiasja, et enne kui seis hakkab paremaks minema näeme veel raskemaid aegu. Usume, et Kaubamaja ootab ees keeruline aasta," rääkis analüütik.
"Majanduslangus on selgelt jõudmas ettevõtete tulemustesse ning jaekaubandussektor kuulub kahtlemata kõrgemasse riskigruppi, mida LHV soovitab hetkel vältida," sõnas ta.
"Kaubamaja aktsiale on LHV andnud müügisoovituse juba eelmise aasta juulis ning soovitame investoritel jätkuvalt aktsiast hoiduda," ütles Adams.
Seotud lood
Tallinna Kaubamaja sai neljandas kvartalis
68,7 miljoni kroonise kahjumi. Aasta varem lõpetati suurt pühade-hooaega
sisaldav kvartal veel 131,1 miljoni kroonise kasumiga.
Täna neljanda kvartali kahjumist teada
andnud Tallinna Kaubamaja aktsia hind kukkus kella 16ks 14 protsenti, 27,85
kroonile ehk 1,78 eurole.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.