Tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi
ütles, et presidendi kõne oli väga laiapõhjaline ning puudutas kõiki Eesti
ühiskonna kihte.
"Kõne ei jätnud kedagi puudutamata, kõik ühiskonnakihid said ilusti kaetud," lausus Veskimägi ja lisas, et talle meeldis kogu kõne.
Tema sõnul võis aga presidendi kõne mõningaid ettevõtjaid ka riivata. "President käsitles oma kõnes ettevõtjaid tervikuna," leidis Veskimägi ja selgitas, et presidendil oli raske välja selekteerida valdkondade kaupa ettevõtjaid, kes on majanduse arengusse panustanud rohkem, kes vähem.
"Osad ettevõtjad on kindlasti rohkem panustanud ja tegelenud ekspordiga, riigi ees kohustusi täitnud ja kohusetundlikult käitunud," märkis Veskimägi. Tema meelest on samas valdkondi, kus on vigu oluliselt rohkem tehtud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilves viitas oma
kõnes 18. veebruaril aripaev.ee-s ilmunud kommentaarile, mille andis
Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas
Luman.
President Toomas Hendrik Ilves küsis oma
aastapäevakõnes, milline on tänases olukorras ettevõtjate abipakett ühiskonnale.
Samuti kutsus president otsima lahendusi, mitte süüdlasi.
Ettevõtja ja Eesti suurettevõtjate
assotsiatsiooni liige Toomas Sildmäe ütles, et presidendi kõne riivas teda,
sest president paigutas ettevõtjad teise sordi inimesteks.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale