Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi 400 000 inimest teenib 6884 krooni kuus
Maksu-ja Tolliameti andmetel teenis mullu
üle poole töötegijatest kõigest kuni 99 999 krooni aastas. Teisisõnu, vaid
ligikaudu kuni 8300-kroonise igakuise brutopalgaga pidi hakkama saama
tervenisti 361 500 eestimaalast.
Maksuametnike statistika järgi teenis 26,1% töötajatest - 183 409 inimest - kuni 49 999 krooni aastas ehk kuni 4166 krooni kuus.
Natuke rohkem ehk 50 000 - 99 999 krooni aastas teenis 25,3% maksumaksjatest ehk 178 085 inimest. Teisisõnu võisid need inimesed arvestada kuni 8333-kroonise igakuise maksustatava sissetulekuga.
Eesti keskmise palga või sellelähedase palganumbri üle - aastatulu 100 000-149 999 krooni - võis rõõmustada 19,1% töötajatest ehk 134 500 inimest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seda, mitu tuhat inimest teenib aastas üle 300 000 krooni, kas ülimadala aastatulu taga kollitavad ümbrikupalgad või tööotsijate palgasoovid on kevadise lumena lihtsalt olematuks sulanud, loe juba Äripäeva homsest lehenumbrist!
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.