• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,24%69 621,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,7
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−0,24%69 621,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,7
Eesti Energia 2008./2009. majandusaasta esimesed üheksa kuud tõid toodangu mahu languse ning tulude tõusu.
Eesti Energia kasvatas aprillist kuni detsembri lõpuni elektri- ja soojusenergia üheksa kuu rahalisi müüginumbreid võrreldes eelmise perioodiga 20%.
Elektrienergia müük siseturule ning ekspordiks naturaalühikutes küll vähenes, kuid alates 2008. aasta 1. juulist kehtima hakanud uus kodumaine elektrienergia hind ning kõrgemad hinnad elektrienergiabörsil Nord Pool tõid Eesti Energiale elektrienergia käibe kasvu. Soojusenergia käive kasvu tingis aga sisseostetava maagaasi hinna tõus.
Elektrienergia netotoodang vähenes eelmise aasta kolmes kvartalis võrreldes 2007. aasta sama perioodiga üle 17%. Põhjuseks Narva Elektrijaamade ja Kohtla-Järve elektrijaama vähenenud tootmine. Väikest kasvu näitas Iru elektrijaam.
Elektrienergia eksport jäi eelmisele perioodile alla 21,6% võrra. Oluliselt vähenesid ekspordimahud Lätti, mida osaliselt tasakaalustas ekspordi suurenemine Soome. Seevastu ekspordist saadud tulu kasvas üheksa kuuga ligi 23%, mis Eesti Energia sõnul tulenes eelkõige Nord Pooli müüdud elektrienergia hinna keskmiselt 39%-lisest kasvust.
Eesti Energia ärivaldkonna üheksa kuu investeeringud ulatusid 390 miljoni kroonini, mis on 161 miljonit ehk 70% rohkem võrreldes eelmise perioodiga. Investeeringud suurenesid peamiselt Aulepa Tuulepargi (181 miljonit) ja Narva Elektrijaamade (137 miljonit) arvel. Sel saastal prognoosib Eesti Energia ärivaldkonna investeeringuteks 0,6 miljardit krooni.
Jaemüügi majandustulemustele avaldasid mõju kahe suurema tuluartikli erisuunalised liikumised – elektrienergia müügitulu kasvas 15% ning võrguteenuse müügitulu kahanes 2%. Elektrienergia müügitulu suurendas E.Energy müügimahtude kasv Lätis.
Kodumaise elektrienergia müük oli võrreldes eelmise perioodiga 1,9% suurem.
Jaemüügi valdkonda investeeriti 1,31 miljardit krooni, mis on 33% rohkem kui aasta varem. Jaotusvõrgu investeeringud ulatusid 1,25 miljardi kroonini ja olid peamiselt suunatud uute liitumiste väljaehitamisele, aga ka võrgu töökindluse suurendamisele.
Eesti Eneriga äritulud perioodil 1. aprill 2008 kuni 31. detsember 2008 olid 7,58 miljardit krooni, mis on miljard rohkem kui eelmisel perioodil ning puhaskasum oli 765 miljonit krooni eelmise aasta 630 miljoni krooni vastu.

Seotud lood

Uudised
  • 09.01.09, 12:47
Eesti Energia kaotas Lätis vaatamata paremale hinnapakkumisele
Eesti Energia tütarfirma E.Energy pakkus hankekonkursil küll Latvenergost pisut madalamat hinda, kuid Läti riikliku televisiooni ja raadioringhäälinu keskuse (LVRTC) elektritarnijaks valiti kohalik energiamonopol.
Uudised
  • 27.02.09, 09:33
Eesti Energia kasvatas elektri müüki
Eesti Energia müüs 2009. aasta jaanuaris Eestis kokku 723 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat ehk 2,6 protsenti rohkem kui mullu samal kuul.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele