• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 30−0,09%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 100−0,09%10 428,85
  • Nikkei 225−3,55%69 788,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Ettevõtetele loodav 6,1 miljardi kroonine tugipakett on kindlasti õige suund, kuid liialt ranged tingimused raha kasutamises ei pruugi viia oodatavatele tulemustele, rääkis investeerimispankur Rain Tamm.
„Põhimõtteliselt võttis valitsus tugipaketi väljatöötamisega õige suuna ning globaalsete arengute taustal tundub paketi maht (2,4% 2009. aasta oodatavast SKPst - toim) samuti mõistlik,“ kiitis Tamm ideed ning lisas, et toetusraha kiirelt ja sihtotstarbeliselt kasutusele võtta.
„Nagu öeldakse, on saatan peidus detailides. Liiga jäigad või ebarealistlikud tingimused raha kasutamiseks ei vii soovitud tulemusteni,“ lisas Tamm.
Plaanitud meetmete teostus on kõige kriitilisema tähtsusega, sõnas Tamm. „Näiteks tuleb läbi mõelda kõik võimalikud kitsaskohad pankade riigipoolse rahastamise puhul,“ märkis ta.
„Arusaadavalt on pankades olemas vajalik kompetents, kuid nendega tuleb saavutada kokkulepped, mis välistavad abiraha ebaotstarbeka kasutamise ning tagavad elujõuliste projektide toetamise kõigis ekspordiga tegelevates sektorites,“ selgitas investeerimispankur. Tamme hinnangul pole pangad oma tänase riskivaate tõttu huvitatud teatud eksportivate sektorite nagu ehitusmaterjalide, puidu ja mööbli tootmise rahastamisest.
Tamm ütles, et riik peaks kasutama tänast olukorda ja püüdma meelitada Eestisse ekspordivõimelisi ettevõtteid.
„Näeme ka GILDi projektide põhjal, et pangad ei laena ettevõtetele KredExi tagatisel. See viitab vajadusele suurendada KredExi haldussuutlikkust ja seda võiks teha mõne kogenud ning missioonitundega endise kommertspankuri juhtimisel,“ soovitas Tamm.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud eksportivate ettevõtete finantseerimise tugipakett leevendaks 1300 ettevõtte olukorda. Kuna pangad on oma laenukraanid kinni keeranud, vajavad ministeeriumi valitud tegevusalade eksportöörid tänavu umbes 5 mld krooni.
Taust:Partsi käibelaenude abiplaan
Senine abi:
-Kapitalilaen-Laenugarantiid-Ekspordigarantiid
Võimalik täiendav abi:
*Laenukäenduste limiidi suurendamine 700 mln krooni võrra (800 mln-lt kroonilt 1,5 mlrd kroonini)
*Ekspordigarantiide limiidi suurendamine 2mlrd krooni võrra (1 mlrd-lt 3 mlrd-ni)
*Pangalaenude refinantseerimine
*Omakapitali laen
*Pankade rahastamine koos riigi garantiiga

Seotud lood

Uudised
  • 22.01.09, 14:49
Talihärm: pakett teeks raha kättesaadavamaks
Eile arutatud eksportivatele ettevõtetele suunatud 4 miljardi krooni suurune abipakett peaks aitama hoida tööhõivet praeguses olukorras ning täidaks oma eesmärki, kui muudaks raha ettevõtjatele kergemini kättesaadavaks.
Uudised
  • 22.01.09, 15:54
Sester: päästepakett toob kolmekordselt tagasi
Väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni president Sven Sester ütles, et eksportijate 4 mld kroonine päästepakett võiks ekspertide arvutuste järgi majandusele kolmekordset kasu tuua.
Uudised
  • 05.02.09, 16:03
Riigi abipakett näeb ette toetust 1300 ettevõttele
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud eksportivate ettevõtete finantseerimise tugipaketi järgi saaks toetust 1300 ettevõtet. Abipakett võetakse arutlusele valitsuse kabinetiistungil järgmise sammuna.
Uudised
  • 10.02.09, 10:50
Eksportivate ettevõtete tugipakett sai rohelise tule
Eile õhtul kiitis valitsuskabinet heaks minister Juhan Partsi esitatud riigi tugipaketi ettevõtete finantseerimiseks kogumahus 5,7 miljardit krooni.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 12:17
Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust
Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele