"Meil on olemas üks väga suur Eesti kapitalile kuuluv ettevõte, kes neid laevaliine haldab ja Tallinnas on terve suur hulk kaupluseid ja söögikohti, mis suudavad Soome turistidele pakkuda seda, mida nad on aastaid soovinud siia saabudes," lisas ta.
"Ja kui me võrdleme ennast Soomega, meil on ikkagi palju väiksemad mured kui neil. Soomes on väga palju sellist tööstust, mis on väga töömahukas, tööjõu- ja ressursimahukas," rääkis Samost.
Tema sõnul on masina-, paberi-, metsatööstuses nõudlus täiesti järsult praegu ära lõigatud ning ükski prognoos ei näita, et see nõudlus võiks tagasi tulla.
"Viimastel kuudel on Soomes kadunud kümneid tuhandeid töökohti – see on väga, väga ränk. Eestis on ka töökohad kadunud, kuid ühtlasemas tempos ja nad pole kadunud sellises määras ja töökohtade kadumine pole kontsentreerunud ühtedesse sektorisse," märkis ta.
Samost rääkis, et see protsent, kui palju on Soome töökohtadest seotud otseselt nende ettevõtetega, mis ekspordivad oma kaupu Venemaale, kus läheb kirjeldamatult halvasti, on 11% tööjõust. Ta lisas, et 1989. aastal, kui Soome idasuunaline eksport oli eelmisel korral oma tipus, oli see 12% ehk vahe on olematu.
"Eestil jällegi seda muret pole, kuna Venemaa pole lasknud olulisel määral Eesti kaupu oma turule," ütles Samost.
Ajakirjanik ja saatejuht Sulev Vedler märkis, et Swedbanki majandusprognoosis on samuti kaks päris positiivset sõnumit. "Selles märgitakse, et Eesti palgakulud on ikkagi päris madalad, ainult 7,5 eurot tunnis ja see võib tähendada seda, et Soomest, Rootsist, Saksamaalt hakkab siia töökohti taas juurde tulema, sest meie kulud on madalamad kui seal,“ sõnas ta.
"Teiseks pakutakse prognoosis välja, et Eesti tarbija kindlustunne võib paraneda 2010 teisel poolaastal, mil ilmselt tööpuuduse kasv peatub, aga seniajani on see pilt suhteliselt nadi," tõdes Vedler.
Seotud lood
Arusaamatutel põhjustel arutavad
eelarvekärpeid poliitikud, kelle otsene seos eelarve protsessiga puudub,
sõnas BNSi juht Anvar Samost raadiosaates "Olukorrast riigis".
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.